«Sulev Ojap on Viljandile kinkinud ühe erilise ja omanäolise kooli. Ega eriti paljud meie seast vist selliseid kingitusi teha suuda ega oska, selleks peab ikka eriline inimene olema,» ütleb Tiina Pihlak, kolleeg ja sõber Viljandi Vabast Waldorfkoolist, ning lisab, et avalikkuse eest pisut nagu peidus olnud pärl Sulev Ojap on fenomen omaette.
Tellijale
Õpetaja, kes ei kasvata irdinimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On 1. septembri õhtupoolik. Viljandi Vabas Waldorfkoolis on just lõppenud kooliaasta avaaktus. Sulev Ojap otsib meile jutuajamiseks ühe vaba klassi. Punaseks värvitud seintega ruumis on omanäoline mööbel ja uhke vana laudpõrand.