Õpetaja, kes ei kasvata irdinimesi

Margus Haav
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sulev Ojap
Sulev Ojap Foto: Kristi Markov

«Sulev Ojap on Viljandile kinkinud ühe erilise ja omanäolise kooli. Ega eriti paljud meie seast vist selliseid kingitusi teha suuda ega oska, selleks peab ikka eriline inimene olema,» ütleb Tiina Pihlak, kolleeg ja sõber Viljandi Vabast Waldorfkoolist, ning lisab, et avalikkuse eest pisut nagu peidus olnud pärl Sulev Ojap on fenomen omaette.

On 1. septembri õhtupoolik. Viljandi Vabas Waldorfkoolis on just lõppenud kooliaasta avaaktus. Sulev Ojap otsib meile jutuajamiseks ühe vaba klassi. Punaseks värvitud seintega ruumis on omanäoline mööbel ja uhke vana laudpõrand.

Ojap räägib rahulikult, argumenteeritult ja täpselt. Ta on väga viisakas ja heasüdamlik. Kuigi näen teda silmast silma esimest korda, on kohe selge, et just selline peabki õpetaja olema. Kõigele lisaks ongi ta tõepoolest õpetaja: tema ained on religiooniõpetus, keemia ja füüsika. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles