Võimuvahetus, mis toob taeva maa peale

Mõne minutiga jääb metsa kohal rippuvast päikesest alles vaid pilvi silitav soe kuma. Foto: Üllar Priks

Võib ju öelda, et mis see öö ja päeva vaheldumine ikka ära ei ole. Maakera pöörleb ümber oma telje ning seepärast tuleb aeg-ajalt toas kardinaid ette ja eest ära tõmmata. Kui on pime, siis magame, kui valge, rassime tööd teha. On teist aga keegi võtnud aega jälgida, kuidas üks kosmiliste mõõtmetega ohjade üleandmine käib?

Kallimaga rannaliival patseerida ja merre potsatavat päikest imetleda on üks asi. Metsade ja põldude vahel on vaatemäng hoopis teistsugune. Rohkem värve, rohkem lõhnu, rohkem helisid... Sest võrrandis on rohkem muutujaid. Lihtne.

Asfaltplatsile laotud hallide müüride vahel jääb ärkamise ja uinumise võimas spektaakel paratamatult nägemata. No kujutlege end istumas kino viimases pingireas näiteks Martin Müürsepa selja taga, eks ole. Teisalt asume keset imelist loodust ning kui võtta vaevaks pisutki linnast välja liikuda, olete kohe imedemaal.