NÄDALA VASTASSEIS. Tere, kaaslinlane!

Rannar Raba
, Sakala vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Rannar Raba

Sel nädalal paigutati Viljandisse elama esimene Süüriast pärit sõjapõgenike perekond. Mõni minut pärast selleteemalise uudise avalikuks saamist läks Facebooki kogukonnas «Sind on märgatud, Viljandis» lahti elav keskustelu, kust ei puudunud ka sellised sõnavõtud, mis liigituvad kahtluseta füüsilise vaenu õhutamise alla.

Vähemalt paar repliiki olid sisult sellised, mille lugeminegi tegi haiget, rääkimata tsiteerimisest. Õnneks leidus nende vahel ka mõistlikke arvamusavaldusi, mis pimedale vihale jahutusvett heitsid. Tunnistagem: kõnealune põgenikepere pole Viljandile ega viljandlastele vähimalgi määral kurja teinud ja oleks ülimalt kahetsusväärne, kui nad peaksid siin rumala viha tõttu juba niigi pikale veninud vintsutustele pikendust leidma.

Ometigi pole meil mõtet eitada, et Eesti inimeste hirmul ning sellest lähtuval vihal on põhjus. Mujal Euroopas aastakümnete jooksul immigrantide vastuvõtmisel tehtud vead paistavad meile hästi kätte ning on loomulik, et siin soovitakse sellist asjade käiku vältida. Me kõik tahame, et Eesti linnadesse ei tekiks getosid, kus kuritegevus lokkab ning terroristid uut liha noolivad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles