Mis ühendab laulvat revolutsiooni, suusavärvi ja žiletiga tinutuskolbi

Rein Kurvits lavastas Sakala palvel trikolooride valmistamise. Nii kuivasid spinninguketta otsa kinnitatud nööril rahvuslipud 1988. aasta kuumadel suveöödel. Foto: Elmo Riig

1988. aasta kuumal suvel kogunes Tallinna lauluväljakule isamaa ilu hoidlema kümneid tuhandeid inimesi. Isamaalised laulud ja liigutusest niisked silmad.

Õõtsuva kätemetsaga lehvisid kaasa ka tuhanded pisikesed sinimustvalged lipud. Oli küll aasta 1988 ja Gorbatšovi sula, kuid mitte kaua aega tagasi sai sellise lipu omamisegi eest korraliku vanglakaristuse. Kust need lipud tulid?

Nüüd, 28 aastat hiljem saab küsimus vastuse. Need trikoloorid olid valminud öötundidel ühe Viljandi eramaja garaažis.  Lippe hakkasid valmistama kaks ettevõtlikku Viljandi meest. Üks nendest, Meinhard Nõgene, ei ole enam elavate kirjas. Poolpõrandaaluse lipuvabriku teine eestvedaja Rein Kurvits sügab kukalt ja meenutab, et olid ikka ajad küll.