Eestis elavad rebased linnastuvad

Marko Suurmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rebaseid satub elumajade ümbrusesse üha enam.
Rebaseid satub elumajade ümbrusesse üha enam. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hädaabinumbrile ja keskkonnainspektsiooni valvetelefonile on sagenenud kõned, kus helistajad teatavad linnatänavatel nähtud rebastest, mis aga looduskaitsjate kinnitusel pole sugugi erakordne sündmus.


Inimesed pöörduvad üha rohkem häirekeskuse telefonile 112 või keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 küsimusega, kuidas peaks sellises linnatänaval või koduaias rebast kohates käituma ning tihti palutakse loom kinni püüda ja metsa tagasi toimetada.

Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhtivspetsialisti Mait Tindi sõnul ei ole linnarebased mingi ebaharilik nähtus. Teadaolevalt elutseb näiteks Londonis ligi 10 000 rebast.

«Kui ei ole tegemist nähtavalt haige või agressiivselt käituva loomaga, tuleks asja võtta rahulikult,» lisas Tint.

Loomade sattumisel inimasulatesse on mitmeid põhjusi. Linnad ja asulad laienevad ning võtavad enda alla ka seni metsloomade kasutuses olnud alad ja liikumisrajad. Sobivate elu- ja varjetingimuste säilimisel jääb osa loomi paigale ega lahku.

«Sügisel on lisaks liikvel palju noori rebaseid, kes on pesakonnast irdunud ning otsivad endale elupaika ja sattuvad oma rännakul linna või asulasse,» kirjeldas Tint loomade käitumise põhjuseid.

Asulasse või linna elama jäänud rebased liiguvad toidu otsingul ringi ning satuvad koduõuedesse, kus tihtipeale leidub ka koduloomadele jäetud sööki või rebasele ahvatlevalt lõhnavaid esemeid.

Mõnikord on inimesed ise rebaseid toitnud, harjutades nad sel moel maja juures käima. Nii ongi juhtunud näiteks Toilas, kus turistid on toitnud suveperioodil rebaseid. Nüüdseks on rebased väga julgeks muutunud, inimestega harjunud ja nõutavad pärast turistide lahkumist kohalikelt elanikelt süüa.

Mait Tindi hinnangul on üldjuhul tegemist lihtsalt sobiva elupaiga või toidu otsingul olevate rebastega, kelle suhtes ei ole vaja erilisi meetmeid tarvitusele võtta. «Kui asulas peetakse majapidamises kodulinde, siis nende kaitse on küll hädavajalik, sest rebane on ju teadagi kanavaras,» lausus spetsialist.

Juhul, kui loom käitub agressiivselt või paistab haigena, tuleks sellest teatada kas otse kohalikule veterinaararstile või keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles