Repliik: Kuritöö ja karistus

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gert Kiiler
Gert Kiiler Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Mullu suvel suleti Paala järve äärse Heina tänava Paalalinna-poolne ots autoliiklusele.
Selle tähistamiseks seati üles liiklusmärgid ning tõkestati teeots juhmimate ja ülbemate isendite takistamiseks betoonist lillekastidega.

Elu on paraku näidanud, et lollide ettevõtlust ja enesekindlust ei maksa alahinnata. Ehkki talvel on see teejupp lumine ja väljasõit lumevallidest blokeeritud, olen koduaknast rohkem kui viis korda näinud, kuidas mõni autojuht loodab end suutvat — enamasti maasturiga — lumest läbi murda.

Seda laadi üritamised on enamasti päädinud umbes pooletunnise kaevetööga, et auto hangest kätte saada. Mõnikord on liikluseeskirja rikkumise eest lisandunud politsei tehtud trahv.

Paari päeva eest oli üks enesekindel juht suutnud oma sõiduki lumme mattunud betoonkasti otsa sättida ning vajas nimetatud olukorrast pääsemiseks pärast pikka kaevamist ikkagi teise auto abi.

Kindlasti rõõmustas see neid inimesi, kelle meelest trahvist mõjusam on avalikus kohas tehtav füüsiline töö, kurjategija silt seljal. Usun minagi, et niisugune ponnistus õhtusel tipptunnil avaldab rikkujale rohkem mõju kui trahv, mille saab internetis minutiga ära maksta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles