Kõo valla Maalasti küla Mäeltoa talu peremees Gert Kallas leidis oma karjamaa äärest pronksiajast pärit 3000 aasta vanuse õõs- ehk putkkirve, mille sarnaseid on Eestis seni päevavalgele tulnud kõigest kümmekond. Ühtlasi on see kõige haruldasem ajalooline ese, mis on tänavu Viljandimaal leitud.
Muinsuskaitseni jõudis äsja ka haruldane pronksist valmistatud sõlg, mis kujutab hobusepäid. See tuli välja Viljandi ordulinnuse varemetest Villu keldrina tuntud paiga kõrvalt ja sellel arvatakse vanust olevat 1600 aastat. Kumbki ese ei ole ilmselt valmistatud kohapeal ning see annab tunnistust ammusest elavast kaubavahetusest.
Ülev tunne
Mesilasi ja lambaid pidav Gert Kallas asus kuivendama oma karjamaad, mis pärast tänavusi vihmahooge oli eriti märg. Vanu drenaažitorusid ja -kaeve otsides sattus ta üsna pea ootamatule leiule. Esialgu ei osanud ta sellest midagi arvata, kuid samas püsis ajaloohuvilisel mehel kahtlus, et ta oleks nagu midagi sellist kuskil juba näinud.
«Uurisin netist ja selgus, et ongi ilmselt pronksiaegne õõneskirves. Võtsin siis kohe muinsuskaitsjatega ühendust,» rääkis Kallas. «Nad tulid kohale ja selgus, et nii ongi. Nad kinnitasid, et pole nii heas korras õõneskirvest veel näinud.»
Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi, kes oli käinud koos arheoloogidega leidudel järel, kirjeldas seda kui tõeliselt ilusat väikest kirvest, mis on väga hästi säilinud. «Me kõik ahhetasime, kui seda nägime. Esimesel hinnangul võib sel vanust olla 3000 aastat või isegi veel rohkem.»
Seda tüüpi kirved olid Kivi sõnul kaitserelvad ja ühtlasi auasjad.
«Väga ülev tunne oli,» lausus Kallas, kirjeldades emotsioone, mis valdasid teda siis, kui sai selgeks leiu vanus ja väärtus. «Poleks küll kunagi uskunud, et saan oma hoovis midagi sellist käes hoida. Ikka väga uhke tunne! Ma loodan, et minu leidu hakatakse Viljandi muuseumis Maalasti pronkskirve nime all eksponeerima.»
Gert Kallas on leidnud oma talu maadelt veel kummalisi metallist, vasest ja pronksist känkraid. Osalt on tegemist ehtekatketega, mis on kõigi eelduste kohaselt põletusmatusest. Lisaks on mutimullahunnikutega maapinnale tulnud tulekivide kilde.
«Tundub, et ma elan pronksiaegse muinasasula otsas, mida ei ole kuskil märgitud,» nentis peremees. Tema talu asub maadel, mis kuulusid Nurmekunna muinaskihelkonnale. Selle keskus oli arvatavasti Pilistveres. «Selle teadmisega, et mu aia taha on keegi maetud, peab natuke muidugi harjuma.»
Sõlg lossivaremetest
Pronkssõle leidis muinsuskaitsjatele juba hästi tuttav korstnapühkija Valbo Tähiste. Selle ebatavaliselt terava pilguga mehe kontos on Viljandi pärimusmuusika aida lähistelt leitud kuuesaja aasta vanune naiseskelett koos muude leidudega. Tähiste märkas seda aida katusel töötades.
«Sellest leiust sai ajaloo tarbeks suur hulk vajalikku materjali. See mees hoiab alati silmad lahti ja nüüd märkas ta seda sõlekest,» rääkis Kivi. «Leitud pronkssõlg on esialgsetel hinnangutel pärit V-VI sajandist. Seda hakatakse nüüd võrdlema teiste maade leidudega. Arheoloogia ei ole suletud teadus, teadlased võrdlevad ikka leiumaterjale. See leid on samuti üsna haruldane.»
Kivi hinnnangul ei ole ei kirves ega sõlg tehtud kohapeal, vaid need on jõudnud siia tänu tõhusale kaubavahetusele.
«Siin kandis on sajandite vältel palju liigutud,» ütles Kivi.