Tundub, et Wikileaksi kaudu avalikuks saanud ja «Postimehes» ilmunud USA Eesti saatkonna raport president Toomas Hendrik Ilvese tegevuse kohta raputas Eesti poliitilist ilma. «Skandaal!» on hüütud mitmelt poolt ning paljud erakonnad on leidnud võimaluse midagi «Postimehe» tegevuse või artikli sisu kohta öelda.
Aga kas see ikka on skandaal või on tegemist lihtsalt poliitiliselt väga vilkal ajal viljakale pinnasele langenud seemnega?
Mulle tundub, et reedeses «Postimehes» ilmunud artikkel võis skandaalina tunduda ehk vaid neile, kel on haugi mälu või kes ei lugenud viie aasta eest veel ajalehti ega tea midagi ka president Toomas Hendrik Ilvese tegevusest ja seisukohavõttudest.
Artikkel sündis raportitest, mida USA siinne saatkond on saatnud oma valitsusele ja mis võtsid kokku Eesti poliitilist elu. Need sisaldavad fakte ja tõlgendusi ning peavad Washingtonis istuvatele USA välispoliitika koordineerijatele andma ülevaate, mis Läänemere-äärses väikses riigis toimub.
Tuleb tähele panna, et nagu igasuguse ülevaate puhul, sõltub kirjapandu palju ka kirjutajast. Me ei tea ega saa ka kontrollida, kas kirja pandud tsitaadid on ikka autentsed. Selleks peaks olema teada, kas Washington ootab oma saatkondadelt fakte või analüüsi, ja omama teadmisi, kuidas neid raporteid loetakse.
Kui vaadata artiklis toodud infot ja meenutada presidendivalimistele eelnenud perioodi, meenutab eile ilmunud lugu pigem Eesti ajakirjanduse 2006. aasta artiklite kokkuvõtet. Ehk siis Ühendriikide saadik tsiteeris toona «Postimeest» ja «Postimees» tsiteerib nüüd saadikut.
Kas kellelegi, kes on Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtte ja avaldusi jälginud, tuleb uudisena, et meie president võib tunduda arrogantne, upsakas või intellektuaal? Või üllatab kedagi väide, et meie presidendile ei meeldi Keskerakonna juht Edgar Savisaar?
Sellest, et presidendi ametikoht polnud Ilvesele mingi unistuste amet, kõnelevad tema laused, mida võib leida presidendivalimiste eel ilmunud ajalehtedest. Vastuseis senisele presidendile ehk Arnold Rüütlile tõigi ta kandideerima ja seda teadis avalikkus juba 2005. aastal. Selleks polnuks USA saatkonna raportit ju vaja.
Ma ei taha väita, et «Postimees» poleks pidanud raportit avaldama. USA on ikkagi maailma mõjukaim riik ning selle valitsuse ette jõudnud analüüsid meie riigi olukorrast on ka meile tähtsad. Lugejal tasub aga seda artiklit lugedes ja sellest järeldusi tehes sügavalt mõelda. Eeskätt sellele, kas ta sai teada midagi uut ja olulist.
Erakonnad on neile söödetud konti kasutanud sihipäraselt. Keskerakond avaldas reedel pressiteate, milles Edgar Savisaar asus justkui presidendi poolele, kuid kiskus selleks «Postimehes» ilmunud loost välja mõne punkti ja tõestas ajalehte hurjutades, et Toomas Hendrik Ilves on riigivaenulik. Kättemaks tundus ehk magus?
Rahvaliit noppis kohustuslikud punktid Arnold Rüütlile kaastunnet otsides. Ilvest pooldanud parteid on sündsalt vait.
«Postimees» on lubanud raporteid avaldada ka edaspidi. Kindlasti tasub neid lugeda ja teha järeldusi. Aga enne kui neile hinnang anda, maksab pisut mälu pingutada ja mõelda end aastatesse, millest jutt käib. Ehk olete kõike seda juba varem lugenud?