Tänavamuusiku elu võib kõhtu täita, aga ei pruugi

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi eksperiment algas ajakirjaniku osalusel, otsustati üsna kiiresti, et igaühel on mõistlik oma liistude juurde jääda.
Kuigi eksperiment algas ajakirjaniku osalusel, otsustati üsna kiiresti, et igaühel on mõistlik oma liistude juurde jääda. Foto: Ardi Truija

«Mitte kunagi ei tea, mis saama hakkab,» ütles Kristjan Põldmaa, folkansambel POSÕ trummi- ja kitarrimees mulle, kui uurisin, millised väljavaated oleks bändil ühe tunniga korralik teenistus välja mängida.

Otsustasime katsetada, kas ja kui helded on folgikülalised tänavamuusikute vastu. Moosekandid tänavanurkadel on Viljandi pärimusmuusika festivali traditsiooniline osa. Võimalust väljaspool festivaliprogrammi musitseerida kasutavad nii sooloartistid kui ka suuremad kollektiivid. 

Käisin sõpruskonnale ansamblist POSÕ välja mõtte minna festivaliala tulipunkti reedel kell 14 ja seal tunnikese mängida. POSÕ-l, kes eile oma debüütalbumit esitles, on olemas suurepärane kogemus tänaval muusikat teha. Neli aastat tagasi sai Pärnumaa juurtega kollektiiv aluse just siinsamas Viljandi pärimusmuusika festivalil. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles