Sööme sõnu. Nutikad poissmehed

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Üllar Priks

Esiteks ütlen kohe, et ega see poissmeheelu valimine kuigi arukas tegu ole. Koos on ikka seltsim ja muredestki saab ju poole teisele ära anda. Samas, no mis sa teed ära, kui pole seda õiget veel leidnud. Ühel asuvad silmad liiga ligistikku, teine naerab liiga valjusti, kolmas kõnnib unes ja neljandal tundub noku püksis olevat. No ei ole lihtne. Niimoodi passid ja otsid, mängid lati kõrgusega ning süüdistad õhtul tühjas voodis lage jõllitades kogu naistesugu ja siis jõudumööda iseennast.

Kõige hullem, kui poissmehepõlvest sedasi ühel hetkel märkamatult vanapoisipõlv saab. Enne kui taibata jõuad, peletad torisedes ja kepiga vehkides lapsi liivakastidest minema või kogud piimapakendeid ja kasutatud tikke. Brrr! Ja oleks see veel kõik. Täiesti uskumatu on, mismoodi suurem jagu poissmehi toitub. Pelmeenid ja külmutatud pitsa, pitsa ja külmutatud pelmeenid. Pidupäeviti ehk paar võileiba vahele. Õudne!

Kulla poissmehed! Siin on teile üks retsept, mis ei tohiks seedimist väga ära ehmatada ning annab üksiti piisavalt jõudu, et mitte alla anda ja uuesti võitlusse söösta. Kui langeda, siis ikka lahingus, mitte keldris redutades.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles