EESTI MAJANDUSKASV on viimasel ajal aeglustunud ja osaliselt on see tulnud ekspordi soikujäämisest. Ekspordis asetleidvate muutuste selgitamiseks on vaja mõista eksporti mõjutavaid tegureid. Nende väljaselgitamine on aga osutunud erakordselt keeruliseks. Eesti Pank ja teised euroala riikide keskpangad on seda küsimust oma viimase aja uurimustes põhjalikumalt analüüsinud.
Riigi eksporti selgitatakse tavaliselt kahe peamise teguri abil. Need on kaubanduspartnerite nõudlus ekspordi järele ning riigi hinna- või kulupõhine konkurentsivõime. Sellist lähenemist kasutatakse ka Eesti Panga ekspordiprognooside koostamisel.
Välisnõudlust arvutatakse harilikult riigi kaubanduspartnerite impordinõudluse põhjal. Ökonomeetrilised analüüsid näitavad enamasti, et välisnõudluse ja ekspordi arengu vahel on tihe seos.
Hinna- või kulukonkurentsivõimet on võimalik mõõta mitmesuguste näitajatega. Hinnakonkurentsivõimet väljendatakse tavaliselt reaalse efektiivse vahetuskursina, mis on välismaise hinnataseme ja kodumaise hinnataseme suhe. Kulukonkurentsivõime näitajaks võetakse sageli suhtelised tööjõu ühikukulud ehk ühiku tootmiseks tehtud kulutuste suhe. Tänu suuremale kulu- või hinnakonkurentsivõimele saab alandada suhtelisi ekspordihindu ning see toob eeldatavasti kaasa ekspordi kasvu.
Seda intuitiivset mõttekäiku ei toeta aga sugugi kõik empiirilised uurimused. Konkurentsivõime ja ekspordi seos erineb riigiti ja eri aegadel ning seda on sageli keeruline täpselt hinnata.
ÜHES HILJUTISES uurimuses leiti, et paljude riikide puhul on konkurentsivõime näitajate seos ekspordiga vastupidine, justkui oleks suurem konkurentsivõime seotud ekspordi vähenemisega. Selgub, et eri riike ning hinna- või kulukonkurentsivõime indekseid iseloomustab märkimisväärne mitmekesisus.
Välja on töötatud suur hulk üha täpsemaid hinna- või kulukonkurentsivõime näitajaid. Näiteks arvatakse, et riigi väljavedu aitab suurendada ekspordi parem kvaliteet, isegi kui hinna- või kulukonkurentsivõime näitajad halvenevad. See idee on ajendanud teadlasi looma ja arvutama kvaliteediga kohandatud ehk hinnavälise konkurentsivõime indekseid. Nendest võib olla abi eksporditulemuste selgitamisel eeskätt areneva turumajandusega riikides, näiteks Kesk- ja Ida-Euroopas, kust eksporditakse üha keerulisemaid tooteid.
Üks uus uurimissuund püüab tuvastada niinimetatud süstemaatilisi komponente, mis on ekspordi seisukohast olulised, kuid mida ei saa seletada välisnõudlusega ega hinnakonkurentsivõime näitajatega. Mittevaadeldavate komponentide mudelit kasutades on niisugust süstemaatilist varieerumist tõepoolest võimalik täheldada. See tähendab, et mõistlik on otsida uusi tegureid, mis oleksid abiks eksporditulemuste seletamisel.
TEINE UUEMA aja seisukoht on, et sisenõudlus ja eksport võivad teineteist asendada, see tähendab, et sisetarbimine ja -investeeringud mõjutavad eksporditulemusi. Kodumaised tootjad võivad näiteks otsida aktiivsemalt eksporditurge, kui nad ei suuda leida ostjaid kodumaal. Paarist hiljutisest uuringust, milles on kasutatud Portugali ja 11 euroala riigi andmeid, järeldub, et lühiajaliselt võib see tõepoolest nii olla. Mõju on kõige silmatorkavam siis, kui sisenõudlus väheneb.
Seda mõttekäiku on põhjalikumalt analüüsitud ühes värskemas Euroopa Keskpanga toimetises. Selle kohaselt võivad sisenõudluse muutused mõjutada eksporditulemusi eri määral, olenevalt riigi majandustsükli etapist. Kasvav sisenõudlus võib eksporti piirata majandustõusu ajal, kuid selle mõju ekspordile on vähene tsükli languse etapis, kui majanduses on palju vaba tootmisvõimsust. See vastastikune sõltuvus tundub olevat oluline küll mõnes vaatlusaluses riigis, kuid mitte kõigis.
KOKKUVÕTTEKS: ekspordi ökonomeetrilisel modelleerimisel näib olevat tõepoolest mingi tegur puudu. Seetõttu on eksporditulemuste selgitamiseks viimasel ajal välja tuldud mitme uue ideega. Siiski ei kajasta tõenäoliselt ükski neist täielikult seda puuduvat tegurit. Vaja on veelgi sügavamat ekspordijõudluse, eksporditurgude ja sisemajanduse vastastikuste suhete mõistmist.
Paljude riikide, sealhulgas Eesti eksporditulemused üllatavad meid arvatavasti ka edaspidi.
(Artikkel pärineb Eesti Panga blogist. Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.)