Vähenenud töövõimega inimesed valitsusasutustes

​(Kirjutis pärineb sotsiaalministeeriumi blogist. Seda on lehe tarbeks lühendatud. Blogi ei esinda ministeeriumi ametlikku seisukohta.)

SOTSIAALMINISTEERIUM uuris, kui mitu vähenenud töövõimega inimest tänavu 1. jaanuari seisuga valitsusasutustes töötas. Selgus, et keskvalitsuse 325 asutuses töötab üle 3000 vähenenud töövõimega inimese (kokku ligi 70 000 töötajat) ning kohalike omavalitsuste 2626 asutuses umbes 7500 inimest (80 000 töötajast). Kokku 10 613 inimest.

Et töövõimereformi eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja töölesaamise toetamine, sai ka valitsussektor endale ülesande: värvata 2020. aastaks valitsussektorisse juurde vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest.

Reformi algatajana sai valitsussektor seega ülesande olla eestvedaja ka hõive eesmärkide elluviimisel. Arvestades praegust olukorda ja sihtrühmast tööturule sisenejate prognoosi, on eesmärk teostatav.

1000 inimese eesmärgi oleme jaganud ministeeriumide valitsemisalade ja maakondade vahel, lähtudes valitsussektori asutuste töötajate arvu jagunemisest. Iga aasta jaanuari seisuga vaatame vähenenud töövõimega inimeste arvu valitsussektoris uuesti.

EESTI DEMOGRAAFILINE olukord ja selle mõjud tööturule ei ole kiita. Tööealine elanikkond kahaneb prognooside kohaselt juba 2040. aastaks rohkem kui 160 000 inimese võrra. See tähendab tööandjatele süvenevat tööjõupuudust, mida saab korvata peamiselt kolmel viisil: tööjõu tootlikkust parandades, tööhõive määra tõstes või välistööjõudu sisse tuues.

Tulemuse saavutamiseks peame tegelema kõigi kolmega paralleelselt. Valitsuse kärpekava sihib esimest, tööjõu tootlikkuse parandamise viisi. Töövõimereform sihib tööhõive määra tõstmist.

Et tööhõive määr on Eestis suhteliselt kõrge – 76,2 protsenti –, saab seda tõsta vaid nende sihtrühmade arvelt, kus praegu on hõive määr madal. Suurearvuline madala tööhõivega sihtrühm ongi vähenenud töövõimega inimesed. Tööjõupuuduse tingimustes tuleb tööandjatel töötajate saamiseks teha erilisi pingutusi ning arvestada tööjõu mitmekesisuse, nende erivajaduste, aga ka kõikvõimalike erisoovidega. Seega räägime 1000 töötaja värbamise kontekstis kvoodi asemel eesmärgist, mis aitab liikuda niinimetatud uue normaalsuse poole.

Tulemused algavad tööandjate teadlikkuse parandamisest ja kogemuste vahetamisest, kuidas selle uue normaalsusega kõige paremini kohaneda. Eestis on märkimisväärne hulk tööandjaid, kes värbavad vähenenud töövõimega töötajaid ja kes on valmis oma kogemusest teistele rääkima. Neid on ka valitsussektoris.

TÖÖANDJATE VALMISOLEKU kõrval on tähtis vähenenud töövõimega inimeste valmisolek töötada. Eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et 56 protsenti töövõimetuspensionäridest, kes ei töötanud, soovis tööle minna. Samas oli valdav osa neist töökoha leidmise suhtes pessimistlikud: 65 protsenti pidas töökoha leidmist lähema poolaasta jooksul ebatõenäoliseks ja vaid 20 protsenti tõenäoliseks. Selle pessimismi murendamine on töövõime­reformi edu võti.

Kui tead, et oled oodatud, julged ka suurema tõenäosusega kandideerida. Seetõttu eeldame, et valitsusasutused väljendavad oma tööpakkumistes ja kodulehel avatust ning valmidust värvata vähenenud töövõimega inimesi. Levitame praktikat, et kõigile vähenenud töövõimega inimestele, kes CV järgi vastavad töökoha nõudmistele, tagatakse värbamiskonkursi käigus vähemalt intervjuule pääsemine.

Tänavu jaanuarist käivitusid uued teenused ja toetused vähenenud töövõimega inimesetele ja tööandjatele. 1. juulist saabus järgmine uuendus: töövõimetuse asemel hakati hindama töövõimet ja töövõimetuspensioni asemel hakati maksma töövõimetoetust. Süsteemi haldamise võtab järk-järgult üle töötukassa.

Muudatuste peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ja teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida.

Siiri Otsmann,

sotsiaalministeeriumi

tööhõive osakonna juhataja