Riigi kasuks mõistetud autost sai juba enne kohtuotsust vanaraud

Kui politsei tabab roolist purjus või juhtimisõiguseta juhi, on tal õigus auto ära võtta. Teenust auto teisaldamiseks pakub osaühing Piiri Kütus, mis hoiab sõidukeid Viljandi vallas Tomuski teel. Foto: Elmo Riig

Kui Viljandi maavalitsuse riigivara peaspetsialist Lembo Neerot soovis minna Tomuski teel asuva osaühingu Piiri Kütus parklasse, et võtta vastu kohtuotsusega konfiskeeritud Opel Vectra ja see riigi kasuks maha müüa, oli auto juba vanarauaks tehtud.

Et autot, mida vastu võtta, polnud seal, kus see pidi olema, pöördus Viljandi maavanem Erich Palm 10. juunil politsei poole ja palus abi sõiduki asukoha kindlakstegemisel. Nagu selgus, oli Piiri Kütuse töötaja viinud kõnealuse Opel Vectra juba 14. märtsil Kuusakoskisse ja maavalitsusel polnud võimalik kohtuotsust täide viia.

Kohtuotsus, mille järgi pidanuks Opel Vectra konfiskeerimisele kuuluma, tehti alles 6. aprillil. Seega tekib küsimus, kuidas sai Piiri Kütuse töötaja otsustada auto saatuse üle peaaegu kuu aega varem.

Hävitati omaniku loal

Kõnealune auto sattus Piiri Kütuse valdusse tänavu 27. veebruaril, mil politsei pidas Viljandis Riia maantee 93 maja juures kinni juhtimisõiguseta 24-aastase noormehe. Et tabatu oli süstemaatiline rikkuja, kes oli korduvalt sama asja eest karistada saanud, tehti kohapeal otsus auto ära võtta. 

Viljandis teeb selles osas politseiga koostööd Piiri Kütus, kelle autojuht kutsuti ka tookord sündmuskohale rikkuja sõidukit teisaldama. Piiri Kütuse juhataja Margus Nurk ütles, et autojuht sai kaasa teisalduspaberi, millele noormees oli oma käega kirjutanud, et loovutab auto parkla kulude katteks ning selle võib hävitada.

Samal päeval ei õnnestunud enam Kuusakoskisse minna ning autojuht viis sõiduki Tomuski teel asuvasse parklasse, kus seisavad autod, mille politsei on palunud Piiri Kütusel rikkumiste tõttu sündmuskohalt ära viia. 

Et plats kipub väikseks jääma, tuleb Nurga sõnul ikka sõidukeid aeg-ajalt Kuusakoskisse viia. «Muidu oleks parkla kolmekordselt täis,» lausus ta. Kui on näha, et pakutav veoteenus ja parklas seismine ületavad auto väärtuse, pole tema sõnul mõtetki seda seal hoida.

Romu või auto

Ka kõnealune auto oli Margus Nurga hinnangul ilmselge romu. Kui maavalitsus arvas portaalis auto24.ee 1991. aastal väljalastud Opelite hindu vaadates, et riigil jäi saamata umbes 400 eurot, siis Nurga sõnul võis auto tegelik väärtus olla maksimaalselt sada eurot. Vanametallina sai firma selle eest umbes 80 eurot, mis ei katnud juhataja sõnul isegi nende tehtud kulutusi.

Nurk leidis, et kohus võiks enne, kui konfiskeeritud vara kohta otsuse teeb, selle üle vaadata. «Andke andeks, aga see oli päris rõve. Tuleb vaadata, kas see on ikka auto või on ta seda ainult nime poolest,» viitas Nurk kohtuotsusega konfiskeeritud veerand sajandit vana Opeli seisukorrale. Kuigi tal tuli kirjutada autojuhi ütluste põhjal ka seletuskiri, ei näe ta oma firmal mingit süüd.

Opel Vectra, millest maavalitsus ilma jäi, on seniajani liiklusregistris arvel. Maavalitsus palus politseil algatada kriminaalmenetluse, et muu hulgas välja selgitada, kas ja kuidas kontrollis aktsiaselts Kuusakoski sõiduki käitluskohta toonud isiku omandiõigust või volitusi. 

Kuusakoski vastuvõtja Kuldar Sarv ütles, et tema pole kõnealusest Opel Vectrast ja selle ümber käivast uurimisest midagi kuulnud. «Pole minu asi uurida, kust auto tuuakse,» ütles ta. Ilma paberita Sarv toodut siiski vastu ei võta ja dokumendid võivad olla eri kujul. Tehnilist passi pole ilmtingimata vaja.

Viljandi politseijaoskond alustas selle vahejuhtumi selgitamiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 308 lõige 2 alusel, mis käsitleb üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumist, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Sellise süüteo eest on seaduses ette nähtud rahaline karistus.