Kiriku klaveriaasta jõuab frantsiskusepäeval lõpule

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel teisipäeval jõudis kirikusse Estonia klaver, mille soetamiseks on raha annetanud paljud viljandimaalased.
Sel teisipäeval jõudis kirikusse Estonia klaver, mille soetamiseks on raha annetanud paljud viljandimaalased. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Jaani kogudus korraldab laupäeval konverentsi ning sellele järgneval tänujumalateenistusel mängib Tõnis Mägi sisse uhiuue kontsertklaveri, mille ostmiseks on aasta jooksul annetusi kogutud.


Juba teist aastat tähistab Viljandi Jaani kirik 4. oktoobril püha Franciscuse päeva konverentsiga. Koguduse õpetaja Marko Tiitus, miks otsustasite just selle vormi kasuks?

Et Viljandi Jaani kirik tekkis XV sajandil frantsisklaste kloostri juurde, on meil sobilik meenutada selle kiriku esimest kaitsepühakut Assisi Francis­cust tema surmapäeval.

Oleme varem pidanud sel päeval kas muusikalisi õhtupalvusi või kontserte, kuid mullu, kiriku juubeliaastal otsustasime asja natuke laiemalt ette võtta. Konverentsi korraldamine tekitas meis omajagu kahtlusi, sest kui need pole mõeldud kindlale sihtgrupile, kipub inimeste huvi kesiseks jääma.

Teisalt tundsime, et meil on linna ees teatud intellektuaalne kohustus. Jaani kirikus toimub küll igal aastal umbes seitsekümmend mitmekülgse muusikavalikuga kontserti, kuid sõnalist osa peale jutluste polnudki. Avatud dialoog rahvaga on oluline nii kiriku elujõulisuse kui üldise kultuurikeskkonna seisukohalt, kuid paraku jääb üksnes pühapäevasest jutlusest selle saavutamiseks väheks.

Kuidas jäite rahule eelmise aasta konverentsiga ja kas kogemuste põhjal teete midagi tänavu teistmoodi?

Just avatust ja head sünergiat silmas pidades arvestasime mõlema konverentsi programmi koostades võimalikult erinevate vaatenurkadega ja andsime sõna mitme eluala inimestele.

Eelmisel aastal kandis see vilja, sest kuulama oli tulnud nii ealt kui huvidelt väga erinevat rahvast. Hea meel oli näha, et üks õpetaja tõi kaasa terve klassi. Konverentsil osales umbes 150 inimest ning pärast ametliku osa lõppu kestis mõttevahetus veel edasi.

Tänavu oleme kava kokku pannud hõredamalt, et lõpus jääks aega vestluseks, milles kuulajad saavad arvamust avaldada. Võib-olla kõlab konverentsi nimetus liiga akadeemiliselt, kuid seda sündmust ajurünnakuks, mõttetalguteks või kärajateks kutsuda ei tundunud paslik.

Kas konverentsil on mingi läbiv teema ja keda on esinema oodata?

Erinevalt eelmisest aastast määratlesime ettevõtmise tänavu kindla teemaga, milleks on «Loomiseks loodud linn». Esiteks tähistame niimoodi Viljandi 725. aastapäeva, teiseks haakub see hästi igavikuliste teemadega. Oleme kutsunud kaasa rääkima inimesi, kes on ise selle valdkonnaga tihedalt seotud, näiteks Jüri Arrak ja Tõnis Mägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles