Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kolm ei ole kohtu seadus – kogenud kurjategija pääses aasta jooksul kolmel korral vanglast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eelmise aasta mai algul süüdati Võhmas auto. Tuld võttis ka selle kõrvale pargitud masin. Tänavu veebruaris mõisteti selle teo toime pannud ning koos kolme kaaslasega Põhja-Viljandimaal vargil käinud Janek Tamm kohtus süüdi. Varsti astub Tamm uuesti kohtukulli pilgu ette. Teiste seas teeb seda samas kaasuses ka Alvar Valdre, kes oli üks neist, kes koos Janek Tammega veebruaris varguste eest karistada sai. Vahepeal on Valdrele aga veel üks kriminaalkaristus määratud. | FOTO: Marko Saarm

Iga kolmas tosinast mehest, kellest Sakala seoses Põhja-Viljandimaal toime pandud paljude kriminaalkuritegudega aprillis kirjutas, on ka viimase paari kuu jooksul kohtu huviorbiidis tiirelnud. Kaks neist on vahepeal uuesti karistada saanud, kuid mitmendat korda reaalsest vangistusest pääsenud. Augustis astuvad nad järgmiste süüdistustega taas kohtukulli ette.

2. aprilli Sakalas ilmunud artikkel «Tingimisi karistamatus ja üldkasutu töö rikuvad kohalikku elu» rääkis sellest, et Kõo valla ja Võhma linna elanikud on nende omavalitsuste juhtide kinnitusel aastaid kestnud pidevatest sissemurdmistest ja muust sellisest väsinud ega mõista, miks korduvalt kriminaalkorras karistatud mehi trellide taha ei saadeta. Kõo vallavanema Tarmo Riiski sõnul oli sealne kogukond saanud hiljuti külma duši, kui mitmele eelmist tingimisi vangistust veel mitte ära kandnud mehele määrati kokkuleppemenetlusega paljude varguste eest ühiskondlikult kasuliku töö tegemine. Inimestes oli vallavanema juttu mööda tärganud lootus, et varasemaid karistusi arvestades nad seekord vabadusekaotusest ei pääse. Läks aga teisiti.

Paar kuud varem oli Tarmo Riisk jätnud protesti märgiks alla kirjutamata Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusest saadetud dokumendile, mis käsitles koostöö jätkamist ühiskondlikult kasulikku tööd tegema määratud inimeste rakendamises. Loos rääkisid Riisk ja Võhma linnapea Anneli Siimussaar muu hulgas sellest, et leebed karistused annavad kohalikele noortele halba eeskuju, ning nentisid oma kogemuste põhjal, et ühiskondlikult kasuliku töö tegijad valmistavad tihtilugu töö pakkujatele  peavalu. Oma kommentaari andnud justiitsminister Urmas Reinsalu ei salanud, et üldkasuliku töö tegemise mõjususe osas on veel kõvasti arenguruumi, kuid kinnitas, et ministeerium tegeleb selle parandamisega.

Kolmas kord pääseda

Kolme kuu tagusest artiklist käis läbi 12 kriminaalkorras karistatud inimese nimi. Neli meest said karistuse hulga varguste eest tänavu veebruaris. Siinkohal tuleb välja tuua, et üks neist – ainus varem karistamata inimene – sai sama kohtuotsusega karistuse ka läinud aasta mais Võhmas auto süütamise eest. Lisaks mainiti veel kaheksat nime, kes said mitme Põhja-Viljandimaal toime pandud varguse ja sissemurdmise eest karistada tunamullu. Tegelikult oli toona kohtu all kümme meest – kaks meest olid osalised mõlemas kaasuses.

Neid tosinat nime praegu kohturegistri otsingumootorist läbi lastes selgub, et kolme kohta on viimastel kuudel tehtud uusi sissekandeid.

Veebruaris üldkasulikule tööle määratud Alvar Valdre oli aprillis ilmunud loo ajaks tegelikult juba uue karistuse saanud. Nagu selgub, võttis varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud 24-aastane mees 31. jaanuari varahommikul alkoholijoobes olles omavoliliselt karjalaudast traktori, sõitis hoonest väljumiseks maha selle liugukse ning võttis suuna maantee poole. Sinna ta aga ei jõudnud, sest pööras enne kraavi ja sõitis kivile otsa. Selle teo eest karistas kohus teda kokkuleppemenetlusega kaheaastase vangistusega, mis asendati 730 tunni üldkasuliku tööga. See oli Valdrele aasta jooksul kolmas kord, mil kohus jättis katseajal toimepandud kriminaalkuriteost hoolimata reaalse vangistuse määramata.

Alates 30. märtsist viibib Valdre seoses kriminaaluurimisega siiski vahi all. Augustis toimub Tartu maakohtus istung, kus Alvar Valdre on üks kuuest süüdistatavast. Seekord süüdistatakse teda varguses, omastamises, võõra asja hävitamises ja süütamises. Lisaks Valdrele on samas kohtuasjas süüdistatavate pingis ka Taimar Randva ja Janek Tamm. 25-aastane Randva kuulus üle-eelmisel aastal varguste eest karistada saanud gruppi. Tänavu märtsi lõpus karistati teda suure hulga varguste, kelmuste ning omavolilise sissetungimise eest tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Lisaks Randvale said sama kohtuotsusega karistada veel 13 inimest. Nüüd süüdistatakse Taimar Randvat varguses, omastamises ja ebaseaduslikult saadud varaga ümberkäimises. Alates 19. aprillist viibib Randva seoses uurimisega vahi all.

Janek Tamm on aga see mees, kes eelmisel aastal Võhmas auto süütas. Selle teo ja varguste eest esimest korda kriminaalkorras karistatud 24-aastane mees kulutab nüüd kohtuuksi süüdistatuna varguses ja võõra asja rikkumises või hävitamises.

Janek Tamm võttis toimetusega pärast leheloo ilmumist ühendust ning rõhutas, et süüdistused, millega ta augustis kohtu ette astub, puudutavad eelmist aastat, nagu ka süüteod, mille eest teda veebruaris karistati. Ühtegi uut kuritegu pole mees enda kinnitusel toime pannud ning talle süüks pandavad teod võtab Tamm omaks.

Üks istub türmis

Samuti 2014. aastal varguste eest karistada saanud 26-aastane Taavi Almar mõisteti juuni algul Tartu maakohtu Põlva kohtumajas sõiduki pidevalt ilma juhtimisõiguseta juhtimise, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest üheks aastaks, neljaks kuuks ja 28 päevaks vangi. Almar lõi märtsis trepikojas inimest peaga näkku ning ähvardas oma endise elukaaslase maha lüüa, kui too korteriust lahti ei tee. Aasta varem oli Taavi Almarit avaliku korra raske rikkumise eest karistatud 365 tunni üldkasuliku tööga.

Aprillis ilmunud artikli üks lisalugudest rääkis sellest, et veebruaris mitmendat korda reaalsest vangistusest pääsenud 34-aastast Kermo Anveltit süüdistatakse oma laste ema õe 11-aastase poja ründamises. See kriminaalasi lõppes ilma kohtusse jõudmata.

«Menetluse käigus kogutud tõendid kinnitasid, et süüteos puudus kuriteo koosseis ehk kuriteo toimepanemine ei leidnud kinnitust. Sel põhjusel andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks,» sedastas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina. Ta lisas, et avaldaja nõustus menetluse lõpetamisega ega vaidlustanud seda.

Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütles esmaspäeval Sakalale, et viimased paar kuud on kohalik elu tema teada üsna rahulik olnud. Teisalt märkis ta juba varem korratud tõdemust, et keegi ei tea, kui palju väiksemaid vargusi inimesed on enda teada hoidnud.

Kell 12.20 lisatud kaheksanda lõigu järele süüdistatava selgitus. Kell 16.40 ja 16.50 täiendatud kuuendat lõiku.

Tagasi üles