Juhtkiri. Me oleme osa Euroopast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sakala

Empaatilises inimeses tekitab iga rahumeelsete kaaslaste vastu suunatud koletu rünnak kaastunnet, ükskõik, millises maailma punktis see ka ei toimu. Nice’i terrorirünnak on eestlastele muutunud aga eriti isiklikuks. Nagu sõnastas riigikogu esimees Eiki Nestor: seekord on see mõttetus puudutanud meid siin Eestis rohkem, kui varem.

Asjaolu, et Prantsusmaal hukkunud ja viga saanud inimeste hulgas on ka Eesti riigi kodanikke, kõneleb sellest, et Eesti ja eestlased on osa Euroopast, kuid teeb seda väga paradoksaalsel moel. Me oleme tahtnud jääda eestlasteks, ent saada eurooplasteks, ning olemegi jäänud ja saanud. Kuid mitte keegi meist ei ole ealeski tahtnud, et meie või kellegi teise eurooplaseks olemist tõestaksid inimkannatanud.

Euroopalikud väärtused, millele truuks jäämisest viimastel aastatel ikka ja jälle rääkida on tulnud, on palju enamat kui loosunglik sõnapaar. Ühises majandusruumis tegutsemine on toetanud eestlaste jõukamaks saamist, et me võiksime maailmas ringi käia ja Euroopat oma silmadega näha. Suhtumine teineteisesse kui võrdsesse partnerisse on sünnitanud väga palju projekte, mis on viinud noori inimesi kodust eemale uusi teadmisi ja kogemusi omandama. Üks hukkunud eestlane oli puhkust veetnud turist, teine tudeng, kes oli Prantsusmaal end täiendamas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles