RÄÄKIMINE SELLEST, et elu koondub Tallinna ja Tartusse ning kõik muud kohad Eestimaal jäävad tühjaks, tundub maailmalõpu ennustamisena. Seda on lihtne rääkida, sest see tundub olevat tõsi. Palju keerulisem on teha tõeks seda, mis on soovitav, ja soovitav on see, et elu jätkuks kõikjal Eestis.
Kui leidub vastutustundelisi inimesi, kes on ka ettevõtlikud ja suudavad käivitada maapiirkonnas kas või väikeettevõtlust, luua sinna töökohti ning pakkuda lahendusi maaelu probleemidele ja küsimustele, on tulevik hoopis parem ja puhtam ning Eesti demograafiline jaotus ühtlasem. Sellele eesmärgile lähemale jõudmiseks on ühiskonnatöö sihtasutus käivitanud Läänemere regiooni programmi «Interreg 4B» raames projekti Sempre, mis on suunatud maapiirkondade sotsiaalselt võimekamaks muutmisele.
Tahame saavutada seda, et kohalikud inimesed ja asutused looksid omavahel toimivaid koostöövorme, mis soodustaksid piirkondade arengut, ning inimesed saaksid vajalikud teenused kohapeal kätte. Eelkõige sotsiaalvaldkonnas.
NIMETATUD PROJEKTI erilisus seisneb sihtrühma aruteludesse ja otsustamisprotsessi kaasamises. Oluline on ka lähtumine Eesti kirikust ja kohalikest kogudustest. Kogudused ja kirik tervikuna tajuvad oma vastutust meie maa ja kohalike inimeste, meie tegeliku rahva eest.
Kirik ei ole midagi eraldi ja väljaspool seisvat. Kirik koosneb inimestest ja nende inimestega saab teha tööd maaelu edendamiseks. See tähendab, et iseenesestmõistetavalt loeme oma inimesteks ka neid kihelkonna elanikke, kes kogudusse ei kuulu. Selleks et koostöö toimiks, peame lihtsalt täiendama ja uuendama meetmeid, mida kasutame, sest kui muutub kontekst, peaksid muutuma ka meetodid, mida selles kontekstis kasutatakse.
Kogu Euroopa on läbi elanud finantskriisi ja sellele järgnenud sotsiaalse kriisi ning see ei ole jätnud puudutamata ka meid. Kriiside tagajärjel on olukorra parandamiseks tunduvalt vähendatud sotsiaaltoetusi ja -teenuseid. See tähendab, et kriisi tagajärjed maksab otseselt kinni kõige vaesem ühiskonna osa.
Siit algabki kiriku mure ja vastutus. Peame välja arendama strateegia, mis töötab rahalises kitsikuses ja aktiivsest elust eemale jäänud inimeste heaks.
KUI MEIL EI OLE kasutada suuri summasid, saame kasutada võrgustikku, mis meil on. See on meie tõeline vara ja edu eeldus. Olgu nende postkontorite ja pankadega, mis maapiirkonnast põgenevad, kuidas on, aga kirikutorne on terve Eestimaa ühtlaselt täis. Need tornid tuleb kujundada majakateks, kus inimesed saavad oma vajadused rahuldatud.
Kui traditsiooniline pühapäevane jumalateenistus ei tööta enam nii nagu saja aasta eest, siis peavad kohalikud vaimulikud leidma uued meetodid ja suuna, mis töötab. Mõne näitena võib tuua kodukülastuse, lastehoiu, vanuritele päevakeskuse teenuse pakkumise. Sobib kõik, mis aitab kohalikke sotsiaalteenuseid parandada. Selliste teenuste pakkumiseks on võimalus saada seemneraha erinevatest finantsmehhanismidest, nii Eesti kui Euroopa Liidu omadest.
Tahamegi vaimulikele ja koguduseliikmetele õpetada, kuidas taotleda raha kohaliku elu edendamiseks. Näiteks on tähtis küsimus, kuidas aidata puuetega laste vanemaid, et nad saaksid kas või mõneks päevaks puhkust või paariks päevaks oma elukohast kaugemale sõita. Võib-olla pole nad seda kunagi teha saanud, sest nende laps vajab ööpäevaringset hooldust, ka täiskasvanuna.
Projektiga Sempre tahame kasvatada koguduste sotsiaalset vastutust ning pakkuda neile oma eesmärkide täitmiseks uusi tööriistu. Projekti ülesanne on luua toimivad ja kestlikud tugistruktuurid. Kestlikkuse tagamiseks soovime teha koostööd ka teiste maaelu edendamise programmide, näiteks Leaderiga.
MAAL ON SÄDEMEGA inimesi. Väiksemates kohtades on vaja seda ühte sädemega eestvedajat ja ideed. Siis on võimalik asju ära teha ja luua toimivaid lahendusi, mis jäävad edasi kestma ka siis, kui näiteks eestvedaja teise valda kolib.
(Artikkel pärineb Eesti Panga blogist. Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.)