Peagi valitsusse jõudev seaduseelnõu leevendab sügava puudega laste ja nende perede olukorda ning seda eriti lapsehoiuteenuse osas, loodab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja fraktsiooni aseesimehe ning riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt. Ühtlasi on Kütt riigikogu omastehooldajate ja hooldajate toetusrühma algataja ja juht.
Kütt selgitas, et Eestis elas 2015. aasta 1. detsembri seisuga 7113 raske ja sügava puudega last, lapsehoiuteenuseks kasutati riiklikke vahendeid 803 lapse puhul. «Need lapsed ja nende pered vajavad riigilt senisest suuremat tuge, nende perede sissetulek on piiratud, sest sügava puudega lapse kõrvalt on vanemal eriti keeruline tööl käia,» lausus Viljandimaalt riigikogusse valitud poliitik.
Helmen Küti sõnul jõuab peatselt valitsusse seadusemuudatus, millega eraldatakse alates järgmisest aastast riigieelarvest miljon eurot sügava puudega laste vanemate toetamiseks. Eelnõus on kavas suurendada sügava puudega laste vanematele lapsehoiuteenuse kättesaadavust. Seeläbi on vanemail senisest suurem võimalus tööl käia ning sügava puudega lastele on tagatud turvaline hoid.
Eelnõu järgi hakkab raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust korraldama kohalik omavalitsus, kes saab riigieelarvest lisatoetust selle sotsiaalteenuse rahastamiseks. Muudatuse eesmärk on kohaliku omavalitsuse korraldatava teenuse reguleerimine viisil, et see vastaks tegelikule olukorrale. Kohalik omavalitsus korraldab lapsehoiuteenust, sealhulgas raske ja sügava puudega laste hoidu ning selle sihtrühma puhul katab riik osaliselt lisakulu.
Väga oluliseks pidas Kütt seaduse muudatuses planeeritavat laste hoolekande kvaliteedi parandamist. Üks võimalus on reguleerida asenduskoduteenust osutavate perevanemate töö tegemise alust just töö- ja puhkeaega, sest perevanemate töö erineb tavapärasest eelkõige tööaja pikkuse poolest.