«Oma 80 eluaasta jooksul pole mina sellist sadismi taimede vastu näinud,» räägib korteriühistu juhatuse liige Rein Raudvee vaatepildist, mis paar nädalat tagasi Riia maantee 32a maja ees avanes.
Soov kaitsta muru tõi kaasa mürgirünnaku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on keegi kuri inimene kätte võtnud ja maikuus kortermaja ümber istutatud taimi ööpimeduses mürgitamas käinud. Kui majaelanikud veidi üle kuu aja kasvada saanud viirpuutaimede ja nende ümber oleva muruga juhtunut märkasid, kutsusid nad kohale põllumajandusameti inspektori, kes konstateeris taimede kuritahtliku mürgitamise glüfosaadiga. Tavainimestele on glüfosaat tuttav erinevate umbrohumürkide, tuntuimaks neist Roundup, koostisainena. Tänaseks on osa hekirivist täielikult närbunud.
Hekil elulootust ei ole
Olles ise taimekasvatusega kokku puutunud, teab Rein Raudvee täpselt, kuidas mürk mõjub. «Kõigepealt läheb see lehtedesse, siis läbi varre juurtesse, mistõttu taim enam vett ja toitaineid kätte ei saa,» kirjeldas ta pöördumatut protsessi. «Vähemalt muru on tänu vihmale taastunud,» nägi Raudvee olukorda positiivsemast küljest.
Raudvee sõnul istutati hekk selleks, et kaitsta kortermaja ümbritsevat muru. «Inimesed on harjunud üle muru otseteid sisse käima ja see saab kahjustada,» selgitas ta. Seetõttu otsustati kevadisel korteriühistu koosolekul istutada hekk ja toetada seda 80 sentimeetri kõrguse aiaga. «Nagu iga asjaga, on inimesi igasuguseid, osa oli plaaniga nõus ja mõni mitte,» kirjeldas ühistu juhatuse liige. Tema hinnangul võib arvata, et süüdi on mõni sama kortermaja elanik. Kellelegi näpuga näidata ta siiski ei soovinud. «Kahtlusaluseid pole, järelikult pole vahet, mida meie ise arvame.»
Korteriühistu üldkoosoleku otsuse ellu viinud haldusettevõtte osaühingu Vilkema juhatuse liikme Enno Luige sõnul on selline juhtum harukordne. «Minu umbes 30-aastase praktika juures ei ole kortermajade ümber mulle teada olevalt taimi mürgitatud,» kinnitas Luik. «Olen teadlik, et teatud erimeelsused maja sees olid, kuid meie tegutsesime vastavalt otsusele,» kinnitas ta.
Tema sõnul on küll ette tulnud, et majade juurest lillepeenardest nopitakse lilli või lõhutakse ära mõni põõsas, aga mitte midagi enamat. Luige tõdemusel püsivad majade juurde rajatavad haljastused üldjoontes kenasti, seetõttu ei osatud esiotsa ka Riia maantee 32a maja juures toimuva puhul midagi kuritahtlikku kahtlustada. «Käisime spetsialistiga kohapeal ja arvasime esialgu, et noored taimed on lihtsalt kuivanud,» selgitas ta. Et aga taimi on korrapäraselt kastetud ja probleem on osa, mitte kõikide taimedega, välistati võimalus, et hekk oleks ilma kõrvalise abita nii kiiresti välja läinud.
Kole vaatepilt säilib
Rein Raudvee hinnangul ületab mürgitamine mõistlikkuse piirid. «Vahetevahel lõhuvad taimi lapsed, mõnikord joobes inimesed. Igasuguseid asju on nähtud, aga see on ikka päris kole lugu küll,» on ta nördinud. Raudvee sõnul on korteriühistu praegu otsustanud, et taimi välja ei vahetata. «Nad täidavad oma esmast eesmärki kenasti, küll aga tuleb majaelanikel nüüd leppida koleda vaatepildiga.»
Ühistu on ka politseisse avalduse teinud. «Sealt öeldi, et asjaga tegeletakse võimaluste piires, aga eks ta ole nii, et kui pole nägijaid, pole tegijaid,» nentis Raudvee. Siiski avaldas ta lootust, et süüdlane õige pea vastutusele võetakse.
Enno Luige sõnul ei ole isetekkeliste otseteede probleem kuigi suur, mistõttu tema teada Viljandis kuigi palju selle vastu võideldud ei ole. «Eks inimene lähe ikka otse, kui on võimalus,» arvas ta. Konkreetse kortermaja puhul oli aga tema mäletamist mööda probleem ka turvalisuses. Otseteed kasutades võivad näiteks lapsed jalgratastega maja nurga tagant ohtlikult sõiduteele sõita, mis oli ka üks argumente heki rajamiseks.
Loo esialgses versioonis oli juhtlõigus ja viiendas lõigus ekslikult kirjas kõnealuse maja aadress. Tegelik aadress on Riia maantee 32a, mitte Männimäe tee 32a. Artikli autor Toomas Koitmäe palub vabandust. Parandatud 12. juulil kell 12.08.