Juhtkiri. Nüüd ja vanasti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tundub, et eelmisel nädalal Uueveski orus juhtunud ränk õnnetus pani nii mõnegi meist oma lapsepõlvele tagasi mõtlema – mis kõik toona sai ära tehtud. Väide, et enne arvutite aega tegid lapsed omapäi rohkem riskantseid tegusid, kõlab usutavalt, ent sellest ei tohi teha valesid järeldusi.

Alustada võib kas või siin-seal kõlavast arvamusest, et vanasti ei juhtunud lastega kõigele vaatamata suurt midagi. Niiviisi väitja enda, tema venna, õe, naabripoisi või pinginaabriga ehk tõesti ei juhtunud, kuid väga halvasti lõppenud õnnetused on alati erandid. Pealegi levib igasugune info tänapäeval palju paremini ning kindlasti ei tohi ära unustada tõika, et nõukogude ajal ebameeldivatest asjadest avalikult lihtsalt ei räägitud.

Ohutusnõuete kallal parastamine on samuti liiast. Me võime arutada selle üle, kas mõni konkreetne punkt neis on mõistlik või mitte, kuid idee poolest on säärased eeskirjad õiged. Argument, et vanasti asju nii ei aetud, on sisutühi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles