Raskes joobes tabatud autojuhtide karistamine on kujunenud kohtunikele üheks peamiseks tööks, sest selliste kuritegude hulk moodustab kõigist protsessidest lausa kolmandiku.
Alkomeetrid annavad kohtule tööd
21. jaanuar 2011, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta viimase kolme kuu jooksul tegid Tartu maakohtu Viljandi kohtunikud 161 otsust ning neist koguni 63 puudutas purjus juhte, kellel politsei oli pärast tabamist mõõtnud raske ehk üle 1,5-promillise joobe.
«Eks see ole kõikjal Eestis nii, et joobes juhtide kohta tuleb kohtunikel kõige enam otsuseid teha,» nentis Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja juhataja Toomas Lillsaar.
Samas tunnistas ta, et üldjuhul pole sellised juhtumid kohtunikule keerulised, sest enamasti määratakse karistus kokkuleppemenetluse käigus. Kohtunikul tuleb jälgida, et otsus oleks seaduslik, ja see kinnitada.
«Enamasti pole vahele jäänud autojuhil millegi üle vaielda, sest tõendid on ilmsed,» lisas Lillsaar.
Enne kui kohtunik otsuse kinnitab, lepivad prokurör ja seaduse silmis kriminaalkurjategijaks muutunud juht karistuse kokku. Ringkonnaprokuröri Marja-Liina Talimaa sõnul tekivadki vaidlused enamasti vaid karistuse suuruse üle.
Näiteks mullu oli Viljandis ainult üks selline juhtum, kus kohus pidi purjus juhile karistuse määramiseks ka reaalselt kokku tulema ning tunnistused ja selgitused ära kuulama. Aasta jooksul menetleti siin aga 148 samasugust kohtuasja.
Purjuspäi juhtimise eest määratavad karistused erinevad suuresti, sest lisaks konkreetsele juhtumile tuleb arvesse võtta inimese varasemad patud.
Levinud karistus on ühe või kahe kuu pikkuse tingimisi vangistuse määramine ja seda poolteise kuni kahe aasta pikkuse katseajaga. Juriidiliselt kõige leebem on rahaline karistus, mis aasta viimase kolme kuu otsuste puhul on kõikunud 364 ja 962 euro vahel. Karistus võib aga olla ka ühiskondlikult kasuliku töö tegemine ja seda on rikkujatele määratud 60 tunnist 720 tunnini.
Viimase kolme kuu jooksul on üks rahaline karistus määratud ka tingimisi. Süüdimõistetult nõuti välja 575 eurot, aga kui ta kolme aasta jooksul seadust ei riku, ei tule tal trahvi maksta.
Kõik, kes kohtu ette satuvad, peavad juhiloaga mõneks ajaks hüvasti jätma ning maksma kohtukulud, mis üldjuhul on 417 eurot.
Prokuröri sõnul soovivad mõned süüdimõistetud vahetada seaduse mõistes kergema karistuse ehk sadadesse eurodesse ulatuva rahatrahvi maksmise tingimisi vangistusega. «Eks inimesed vaata oma rahalisi võimalusi ja leia, et saavad tingimisi vangistusega paremini hakkama,» lausus Marja-Liina Talimaa.
Samas tuletas ringkonnaprokurör meelde, et tingimisi vangistus tähendab elamist kriminaalhooldaja järelevalve all.