Olete ehk tähele pannud, et kui täiskasvanud inimesed midagi paluvad, on see enamasti varjatud käsk. «Alev, palun pane see gloobus sinna kapi otsa!» või: «Kallis, palun, kas sa viiksid prügikasti välja?»
Tellijale
Sööme sõnu. Peatoimetaja palvel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõna «palun» tuleb meil kuklasse prõmmitud viisakusnormina üle huulte lihtsalt kui hommikune haigutus enne tualetti loivamist, aga me ei mõtle seda enamasti tõsiselt. Kõige tähtsam on ikkagi oma tahtmine saada, kas või läbi halli kiviseina.