Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et nagu varasematel aastatel algab 1. juulil kell 9 kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks. Seda saab teha keskkonnaameti regionaalsetes kontorites ja veebiportaalis www.pilet.ee.
Reedel hakatakse vähipüügilube müüma
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
28. juuni 2016, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi sõnul on kõige lihtsam taotleda kalastuskaarti just viimasena nimetatud müügikeskkonnast, kuhu tuleb varem kasutajakonto luua. Need, kellel on konto, saavad end taotlemiseks paremini ette valmistada, kontrollides varem, kas neil on varasemad püügiaruanded esitatud ning kasutajaprofiilis kõik kohustuslikud andmeväljad täidetud. Pärast ostu sooritamist tuleb kindlasti vajutada nuppu «Tagasi kaupmehe juurde», mis kinnitab ostu lõplikult.
Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka keskkonnaameti regionaalsetes kontorites, mille kontaktandmed on ameti kodulehel.
Tasu ühe püügivahendi (vähimõrd või vähinatt) eest on kolm eurot. Vähipüügi tulemuste kohta tuleb esitada aruanne viie ööpäeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.
Vähipüük on lubatud 1.–31. augustini. Võrreldes varasemate aastatega on tänavu püügilubade taotlemiskorda muudetud Saare- ja Hiiumaal, kus möödunudsuvise madalvee tõttu jõevähi varu kannatas. Et võimalikult suur hulk tahtjaid jõevähki siiski püüda saaks, on Saare- ja Hiiumaal ühel isikul võimalik osta püügiõigus vaid üheks püügiööks omal valikul ühe kuni viie vähipüügivahendiga.
Vähikatku leviku tõkestamiseks on tänavu jõevähi püük keelatud Saaremaal Põduste jões, Laugi peakraavis ning Riksu ojas ja Riksu lahel, Harjumaal Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões. Põlvamaal on keelatud jõevähi püük Lutsu jões ja Värska lahes.
Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 sentimeetrit, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabatakse signaalvähk, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, seetõttu tuleb signaalvähi leiust teatada esimesel võimalusel keskkonnaametile.
Eelmisel aastal müüdi limiit välja Hiiu-, Saare-, Tartu-, Pärnu-, Harju- ja Raplamaal.