Maanteeameti avalike suhete juhi Evelin Küti kinnitusel ei korralda nad hooldelepingupartnerite tegevust teeäärsetel heakorratöödel, kuid jälgivad, et seisundinõuded oleksid tagatud.
Maanteeamet selgitab umbrohutõrje korraldust
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
26. juuni 2016, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hooldetöid tegevad ettevõtted valivad ise meetodi, kuidas raskesti niidetavaid kohti hooldada,» märkis Kütt. «Trimmerdamine nõuab tähispostide kahjustamise vältimiseks suurt täpsust, see on aeganõudvam ning vastavalt tee seisunditasemele tuleks suve jooksul mitu korda niita. Trimmerdamise miinus on see, et plastist tähispostid ja tsingitud piirded saavad viga, mille tõttu nende eluiga lüheneb.»
Riigimaanteedega piirnevatel aladel tehakse Küti kinnitusel kemikaalidega umbrohutõrjet kohtades, kus niitmine on raskendatud, näiteks kaitsepiirete all, tähispostide ja liiklusmärkide ümbruses ning masinatega raskesti ligipääsetavates kohtades. Seda valdavalt väljaspool asulaid.
«Kemikaalikogused, mida teeäärsetel kasutatakse, on võrreldes põllumajanduses ja raudteesektoris kasutatavaga siiski väikesed,» rõhutas avalike suhete juht. «Loomulikult tuleb umbrohutõrjel kinni pidada nõuetest, näiteks kehtivad piirangud veekogude läheduses,» lisas ta.
Herbitsiidide kasutamist reguleerivad ka taimekaitseseadus ja põllumajandusministri määrus. Lisaks peab professionaalne kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning tal peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus.
Allikas: mnt.ee