Eesti krooni austajate rõõmuks otsustas kütusefirma Olerex ametliku maksevahendi euro kõrval Eesti raha vastu võtta jaanuari lõpuni.
Tanklakett pikendab krooni kehtivusaega
19. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olerexi avalike suhete juht Maily-Maria Kiviselg ütles, et kuigi ainsa ametliku maksevahendina kehtib läinud laupäevast euro, võib mõnda aega ette tulla, et tarbija rahakotis on ikka vaid kroonid.
«Tahame olla valmis, et eurode puudumise tõttu ei jääks ükski ost sooritamata ega klient teenindamata,» selgitas ta. «Kui tõesti juhtub, et inimesel on kaasas ainult Eesti kroonid, aktsepteeritakse neid jaanuari jooksul maksevahendina kõikides Olerexi teenindusjaamades ametliku kursi 15,6466 järgi.»
Läinud nädala lõpul ja selle nädala algul oligi juhtumeid, kus klient soovis Olerexi tanklas Eesti kroonidega tasuda.
Näiteks eile maksis Kiviselja andmeil üks klient Ida-Virumaal Sillamäe teenindusjaamas kroonides, sest ta oli teel Venemaale ning tal polnud muud raha käepärast.
«Olerexi Viljandi teenindusjaamas käis laupäeva õhtul aga vanaproua, kes soovis oma järelejäänud kroonid ümber vahetada,» jätkas Kiviselg. «Operaator vahetas tal eurodeks üle 3600 Eesti krooni, sealhulgas ligi 180 krooni ulatuses peenraha.»
Nagu Olerexi avalike suhete juht lisas, eeldab kütusefirma, et kroonimaksed jäävad siiski üksikuteks juhtumiteks. «Aga kõik meie töötajad on jaanuari lõpuni kroonimakseteks valmis, püüdes kliente teenindada parimal moel,» lisas ta.
«Postimehe» alla kuuluva «Tarbija24» toimetusele on teada antud, et ka mujal on kaupmehi, kes võtavad ostjatelt endiselt vastu kroone.
Eesti Pank teatas, et kui leidub inimesi ja ettevõtteid, kes soovivad vastastikku tehinguid teha Eesti kroonides, on see nende vaba valik ja midagi ebaseaduslikku selles pole.
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti peab müüja või teenuse pakkuja vastu võtma ainsa ametliku maksevahendina kehtivat eurot ja sellest keelduda ei tohi. Klient ei saa eeldada ega ka nõuda, et kroone vastu võetaks.
«Lähtuvalt lepinguvabaduse printsiibist võivad pooled kokku leppida, et arveldavad tehinguid tehes muus vääringus,» selgitas ta. «See võib olla Eesti kroon või midagi muud, mis ei pruugi olla raha.»
Rääsk meenutas, et Eesti krooni kehtivuse ajal võis juba tasuda ka eurodes, kui ostja neid pakkus ning müüja või teenuse pakkuja oli nõus vastu võtma.
Seega võib Eesti Panga kinnitusel Eesti kroonide ja sentide eest kaupa osta edaspidigi, kui müüja ja ostja sellega mõlemad nõustuvad.