Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sõudjad tahavad Viljandisse luua rahvusvahelise võistluskeskuse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Sõudjad Kaspar Taimsoo (vasakul) ja Tõnu Endrekson aitasid eile uuele ellingule nurgakivi panna. 8,2 miljonit krooni maksev paadikuur on esimene samm, et Viljandist suurt sõudmiskeskust kujundada. | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Aasta lõpuks uue ellingu saavad sõudjad peavad koos linnajuhtidega plaani kujundada Viljandist rahvusvaheline sõudekeskus, kus korraldataks võistlusi ning treeniksid maailma tipud.


Eesti sõudjad on aastaid pidanud Viljandi järve parimaks treenimiskohaks, kuid nende tegevust on takistanud korralike olmeruumide puudumine. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tegid siin olulisima osa olümpiaeelsetest treeningutest ning see andis tasuks Pekingi olümpiamedali.



«Meie oleme Viljandist oma medali välja õngitsenud, aga kindlasti oleks siin treenimisest huvitatud veel palju maailma tippe,» hindas järve potentsiaali Eesti sõudeliidu president ja ettevõtja Rein Kilk. «Täiesti ootamatult on Viljandist saanud Eesti tippsõudjate keskus. Nüüd võiks seda veelgi arendada.»



Viljandi võiks võistelda Luzerniga

Pärast seda, kui kaheksa miljonit krooni maksma minevale ellingule oli nurgakivi pandud, tutvustas Rein Kilk linnajuhtidele ideed kujundada Viljandist maailma tipptasemel sõudekeskus. Tema hinnangul on praegu kõige tähtsamad tahtmine ja pealehakkamine, järgmisena on aga vaja selgeks teha, mida ja kuidas rajada.



Sõudmistreener Ruth Vaar, kelle arvates võiks Viljandi võistelda maailma sõudjate Mekaks peetava Šveitsi linna Luzerniga, rääkis, et järve tuleks maha mõõta sõuderajad. 1974. aastal seda küll alustati ja suur osa tööst tehti ka ära, kuid vahepealne pikk madalseis tähendab, et ehitusega tuleb otsast alata.



Projekteerijad on juba selgeks saanud, et kui võistlusrajad algaksid rannas asuva sõudebaasi juurest ja läheksid läbi Kitsaskaela, saaks süvendamistöid tegemata sinna märkida kuus rada.



Rahvusvahelisel tasemel keskuse rajamiseks oleks aga vaja kaheksat rada ning need saaks suurema vaevata mõõta Huntaugu ja Orika vahele. Raja pikkus peab olema kaks kilomeetrit.



Viljandi linnapea Kalle Jentsi sõnul on sõudeliidu juhid oma ideega välja tulnud väga õigel ajal, sest linn on just algatanud järve ja selle ümbruse arengukava koostamise. «Otsuseid on praegu veel väga vara teha,» tunnistas ta. «Aga mõtted tuleb kindlasti ära kuulata.»



Sõudmine tooks majanduslikku kasu

Rein Kilgi sõnul on sport Viljandi-taolisele linnale üks paremaid visiitkaarte ning see annaks ka majanduslikku võitu. «Rahvusvahelistel regattidel osaleb ligi tuhat sportlast ja nende saatjat,» selgitas ta. «Viljandi peamine mure oleks majutuskohtade vähesus, aga õnneks pole Tartu siit kaugel ja ka selle probleemi saaks lahendada.»



Kilk on mitmes maailma sõudekeskuses täitnud küsitluslehte, millel on uuritud, kui palju sportlased ja nende saatjad võistlustel viibides raha kulutavad. «Olen isegi üllatunud, kui suureks summa paisub,» lausus ta. «Kui võtta arvesse majutusele, söögile ja suveniiridele kuluv summa, on see ikka päris suur.»



Lisaks majanduslikule kasule oleks Kilgi meelest sõudekeskusest suur tulu Viljandi noortele sõudjatele. «Nad näeksid siin harjutamas maailma tippe ja saaksid nende treeningnippe kõrva taha panna. Viljandi suur pluss on ka see, et siin on tipptreener, kes on suuteline noori maailma paremiku sekka viima,» viitas Kilk Ruth Vaarile.

Tagasi üles