Meie riigikaitse kilp ja mõõk tugevnevad

Hannes Hanso
, kaitseminister, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Hanso
Hannes Hanso Foto: Liis Treimann / Postimees

MAAILMA JA Euroopa kohal on mõningased murepilved. Euroopa seisab silmitsi äärmusluse, terrorismi ja muude ohtudega. Üsna ettearvamatult käitub meie idanaaber, kes näeb NATO-s ja Läänes oma peamist vaenlast.

Venemaa relvajõudude kasvav kohalolu ja sõjalised õppused Eesti piiri taga, samuti Vene sõjalennukite kassi-hiire mäng Läänemere kohal ja ka meie õhuruumis on kujunenud uueks normaalsuseks. Peame tõdema, et ilmselt jäävad Putini režiimi taolised sammud veel pikalt kestma. Seega tuleb muutunud julgeolekumaastikul otsustavalt tegutseda, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola oleksid paremini kaitstud.

NATO idatiiva julgeoleku tugevdamisel kujuneb oluliseks verstapostiks juuli algul Varssavis toimuv alliansi tippkohtumine, mille õnnestumise nimel on nii Eestis kui mujal pikki kuid süvitsi tööd tehtud. Pingutatud on selle nimel, et suureneks liitlaste jalajälg nii Eestis kui teistes NATO piiririikides. Tegeldud on NATO võimete üldise tugevdamise, sealhulgas Venemaa tõkestusvõime ja hübriidsõja vastase strateegiaga, mille puhul on samuti vaja pikaajalisi lahendusi.

Saabusin hiljuti Brüsselist NATO kaitseministrite kohtumiselt, kus määrasime koos kolleegidega detailselt kindlaks, milline on Läänemere piirkonnas NATO uus kaitse- ja heidutushoiak, et Varssavis oleks lihtsam põhimõttelisi otsuseid teha. Üks läbimurdeline otsus langetati juba Brüsselis. Nimelt otsustas NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu saata pataljonisuuruse lahingüksuse Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. 800–1200-meheliste rahvusvaheliste üksuste täpsemad koosseisud lepitakse kokku sõjalisel tasandil pärast Varssavi tippkohtumist.

EESTIS RINGI sõites olen kogenud, et inimestele jääb termini «heidutus» tähendus mõneti arusaamatuks. Seetõttu on selgitamine igati asjakohane.

Me seisame heidutuse eest, mis koosneb neljast osisest. Neist esimene hõlmab meie iseseisvat kaitsevõimet, eeskätt hästi varustatud ja välja õpetatud võitlusvõimelist Eesti kaitseväge. Heidutuse teine komponent on lahinguvõimeliste ja piisavalt arvukate liitlasvägede pidev kohalolu Eesti pinnal. Kolmandana toon välja need liitlasväed, kes vajaduse korral Eestile appi tulevad. Et see toimiks, on vaja panustada nendesse vägedesse, taristusse ja õppustesse. Tõhusa heidutuse üks osis on ka tuumaheidutus.

Venemaal on Lääne sõjaväeringkonnas umbes 350 000 sõjaväelast, kuid NATO ei püüdle siinses piirkonnas arvulise ülekaalu poole. Praeguses olukorras ei vaja me külma sõja aegset mees mehe, diviis diviisi, sõjalennuk sõjalennuki vastu lähenemist. Meie tegevused peavad olema usutavad ja veenma võimalikku agressorit, et Eesti võitleb oma vabaduse eest igal juhul. Need peavad andma selge sõnumi, et NATO kaitseb oma liitlasi kogu poliitilise ja sõjalise jõuga, mis tal on. Need annavad nii liitlastele kui vastasmeeskonnale üle piiri signaali, et meie heidutushoiak on absoluutselt kindel ja tugev ning NATO artikkel number viis kehtib. Heidutuse tegelik sisu on sõjalist konflikti vältida.

NATOLE ON suur proovikivi Venemaa võime piirata ligipääsu meie piirkonnale ehk Kaliningradis paiknevad relvajõud. Kriitilise tähtsusega on Leedu ja Poola piiri ehk Suwałki koridori kaitstuse tagamine, et vältida nii-öelda julgeolekusaare teket Eestis, Lätis ja Leedus. Nii tõstab eesseisev liitlasvägede kohaloleku suurendamine Balti riikide esmast kaitsevõimet ja Poola võimet kaitsta Suwałki koridori ning aitab lahti hoida tee toetusvägede saabumisele. Kuidagi ei saa alahinnata ühiseid õppusi, õhuturvet ja NATO sõjalaevade tegevust Läänemerel, mille kohta tulevad samuti Varssavist otsused.

Eesti ei eelda, et keegi hooliks meie julgeolekust rohkem kui me ise. Ent Eesti ei ole üksi. Meile on toeks liitlased. Hindame kõrgelt alliansi ühtsust, liitlasriikide valmisolekut oma liitlasi nii poliitiliselt kui sõjaliselt kaitsta. Eesti riigikaitse kilp on esmane kaitsevõime ja mõõk kollektiivkaitse.

NATO kollektiivkaitse aitab täita need lüngad, mis käiksid Eestile üksinda üle jõu. Heaks näiteks on Eestis juba mõnda aega paiknevad liitlaste lennukid.

Varssavist saabuv sõnum pakub Eestile lisajulgeolekut ja -turvalisust. See sõnum jõuab ka võimaliku agressorini: NATO kaitseb iga oma liitlast. Igale agressioonile järgneb vältimatu ja tugev vastulöök.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles