Kultuuridessant kontrastide linna

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Peterburi äärelinnadest vaatavad vastu auklikud teed ja räämas majad, siis Peterhofis ja teistes esinduspaikades on nii ilus, et ei tea, kuhupoole jooksma hakata. Pildil (vasakult) Kristo Joosep, Toomas Pihlau, Jan Viileberg, Silja Vipre ja Triinu Priks.
Kui Peterburi äärelinnadest vaatavad vastu auklikud teed ja räämas majad, siis Peterhofis ja teistes esinduspaikades on nii ilus, et ei tea, kuhupoole jooksma hakata. Pildil (vasakult) Kristo Joosep, Toomas Pihlau, Jan Viileberg, Silja Vipre ja Triinu Priks. Foto: Üllar Priks

Kultuuridiplomaatia suursündmus «1000 eestlast Peterburis» viis möödunud nädalavahetusel idanaabrite juurde näitlejaid, muusikuid, tantsijaid ja poliitikuid. Teiste seas pääses piiri taha muusikaline kollektiiv Silja, mille liikme muljetest sündis alljärgnev reisikiri.

Reisile eelneb korralik trall passide ja viisadega ning instrumentide deklareerimisega. Teisele poole Narva linnust pääseda on kõike muud kui lihtne. Nii saamegi vajalikud dokumendid Tallinnast kätte alles samal päeval, kui sõiduks läheb.

Stardime koos The Suni seltskonnaga, kuid et amatöörlik joogivalik sünnitab koletul hulgal metsapeatusi, jääme staaridest maha. Nii oleme Narva jõudes nõutud nagu lõkke äärde ununenud jaanipäevalised. Teame vaid, et kusagil piiripunktist hoopis eemal on üks ooteala, kuhu tuleks alustuseks suunduda. Vana hea Waze juhatab meid aga järjekindlalt mingile auklikule tupikteele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles