Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Turismitalud panevad peatseks maksutõusuks vaimu valmis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kalle Küti tüüritav Valma seikluspark on Viljandimaal üks silmapaistvamaid kinnitusi sellest, et turisminduses tuleb rõhuda omapärale. | FOTO: Elmo Riig

Valitsuse otsus tõsta järgmisest aastast majutusettevõtete käibemaksu põhjustab ettevõtjate seas endiselt nurinat. Nii mõnigi turismitalu pidaja nimetab muudatuse loomulikuks jätkuks teenuste hinnatõusu.

Poliitikute algne plaan kergitada majutusasutuste käibemaksu seniselt üheksalt protsendilt 20 protsendi peale tõi mullu kaasa nii ettevõtluse arendamise sihtasutuse kui hotellide ja restoranide liidu terava vastuseisu ning lõpuks kujunes kavandatav muudatus tunduvalt leebemaks: maksumäär tõuseb 14 protsendini. Ometi viitavad turisminduse asjatundjad, et isegi see on Euroopas üks kõrgemaid.

Enamik Viljandimaa turismifirmade omanikke on nõus, et valitsuse otsus annab valdkonnale valusa hoobi. Samas annavad nad mõista, et ettevõtjatel on edaspidi suurem sund otsida oma nišši ja seda võimalikult hästi arendada.

Teised võimalused

Kivi turismitalu peremees Vid­rik Kivi käsitleb peatset käibemaksu tõusu paratamatusena, sest vastuväidetest hoolimata pole näha, et valitsus võiks otsusest loobuda. Samas pole Kivi talu hinnakirjas maksutõusu tõttu esialgu siiski muudatusi oodata. Laenukohustusi ettevõttel pole ja seega pole ka survet tingimata iga kuu teatud summa teenida.

Kivi sõnul aitavad neil pinnal püsida alternatiivmeditsiiniteemalised ekskursioonid ja koolitused. «Tõsi, ka neid on vähemaks jäänud. Ilmselt on põhjus selles, et teatud projektidele pole enam nii lihtne toetust saada kui varem,» märgib ta.

Valma puhkekeskuse juht Kalle Kütt peab käibemaksutõusu loomulikuks jätkuks teenuste hinnatõusu. Ettevõtte senise käekäiguga on ta rahul: suvekuudel on puhkekeskus inimestest tulvil ja 10–15 protsenti neist on välismaalased.

Mitmekesisus maksab

Valma puhkekeskus pakub hulganisti ajaveetmisvõimalusi, mille keskmes on seikluspark. Just võimaluste mitmekesisust peabki Kütt kõige olulisemaks, püsimaks teiste Võrtsjärve ümbruses tegutsevate puhkekohtadega konkurentsis.

Valma puhkekeskuse naaberkinnistul tegutseva Järveveere turismiettevõtte omanik Taavi Liseiski ütleb samuti, et järveäärsetel turismiettevõtetel on äri viimasel ajal üsna hästi edenenud. Siiski rõhutab ta, et tulu ei tule iseenesest ja inimeste kohalemeelitamiseks on tarvis vaeva näha, eriti talvekuudel.

Nagu naaber, on ka Järveveere puhkeasutus investeerinud erilaadsete vaba aja veetmise võimaluste loomisse, näiteks rajanud kunstmurukattega tenniseväljaku.

Kõrgemäe turismitallu, mis nüüdseks pole enam käibemaksukohustuslane, on peremehe Ivar Seidla jutu järgi viimasel ajal jõudnud eelkõige siseturistid, aga ka neid on viimastel aastatel vähemaks jäänud.

«Varem käis palju sakslasi ja eestlasedki avastasid rohkem kodumaad,» nendib ta ning lisab: «Oleme hakanud peale turisminduse tegelema ka lambakasvatuse ja -müügiga.»

Käibemaksu tõstmist nimetab Seidla järjekordseks näiteks Lätti lükkamise poliitikast. Nii nagu eestlased on hakanud aktsiisimaksu erinevuse tõttu viimasel ajal lõunanaabrite juures kanget alkoholi ja kütust ostmas käima, hakkavad turistid tema oletuse kohaselt senisest enam ka Läti majutusasutusi külastama.

Ka Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse lektor Tiina Viin ennustab, et käibemaksu tõus suurendab liikumist Lätti. «Praeguse otsuse juures on vähe arvestatud naaberriikide näitajatega,» leiab ta.

Tagasi üles