Omas mullis elades kipub inimesel reaalsustaju kaduma. Kõik igapäevane, kui kaunis või kole see ka poleks, muudab meid aja jooksul ükskõikseks. Lõpuks on kogu elu ühtviisi hall ja tülgastust tekitav.
Tellijale
REPLIIK. Käige ära ja tulge koju tagasi
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
14. juuni 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
No proovime näitega. Kui teie teekonnal kodunt tööle on igal hommikul üks armetu kerjus sente anumas, siis varem või hiljem saabub hetk, kui te tema asfaldile heidetud mütsikesse enam midagi ei poeta, vaid astute tuimalt edasi. Sama lugu on teele jääva aiaga, mille õite ilu te esimestel kordadel ära ei jõudnud imetleda.