/nginx/o/2011/09/30/773486t1h52e2.jpg)
Eelmise aasta rahvusvahelised hansapäevad kulgesid suures jaos küll üsna jaheda temperatuuriga, kuid sädemed, mis toona hõõguma pandi, tegid ilma veel tänavugi. Ilm oli seekord väga soe – nii otseses kui kaudses tähenduses.
Tellijale
Juhtkiri. Idanenud seeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raske on ütelda kui suur osa oli mulluses mõttemallide muutumises Viljandisse uute tegijate lisandumisel, kui palju hansapäevade korraldajate soovil mõelda suursündmuse vääriliselt raamidest väljaspool ja kui palju mingil kolmandal teguril. Igal juhul saime näha omanäolisi ettevõtmisi nagu kiiresti legendaarseks muutunud «Kohtumist tamme all», hüpiketendust Huntaugu rannas või boheemlaslikku Kunsttükkide tänavat. Need erinesid tavalistest lavalistest ülesastumistest ja jäid rahvale meelde.