Minister ei pane inspektoreid järvel kiirust ületavaid jette püüdma (3)

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksikute jetisõitjate pärast on ametnikel ja poliitikutel tulnud pikka aega pead murda, kuidas neid kihutajaid korrale kutsuda.
Üksikute jetisõitjate pärast on ametnikel ja poliitikutel tulnud pikka aega pead murda, kuidas neid kihutajaid korrale kutsuda. Foto: Elmo Riig

„Mis ma ütlen – rikas mulgimaa,” kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants siinse maavalitsuse siseturvalisuse nõukogu ettepanekut luua korrakaitseüksus, mis hakkaks valvama järvel jettide liiklust.

Reedel Viljandimaal käinud keskkonnaministrilt uuritigi Viljandis kõige enam seda, kuidas saaks lahendada juba pikka aega kestnud veeliikluse tüli siinsel järvel. Pomerantsi hinnangul on asi seaduste kohaselt lahendatud, aga mureks on n-ö jõmmid, kes korda ei austa.

Foto: Peeter Langovits/Postimees

Praegu kehtivate seaduste ja määruste kohaselt peaks järvel liiklust kontrollima ja kiirust ületavaid veesõidukeid jahtima keskkonnainspektsioon. „Selline tegevus ei ole inspektsiooni prioriteet ja mul on tõesti kahju sellisele tegevusele maksumaksja raha kulutada,” tunnistas Pomerants.

Selleks, et keskkonnainspektsioon saaks hakata Viljandi järvel kiirust ületavaid ehk üle 30 kilomeetri tunnis sõitvaid jette ja teisi mootorsõidukeid jahtima, tuleks esmalt osta spetsiaalsed kiirusemõõtmise radarid ning leida inspektorid, kes seda tööd tegema hakkaksid. „Siis tuleks maksumaksjale üle Eesti silma vaadata ja seletada, miks see mõistlik on,” rääkis Pomerants, andes mõista, et tema sellises tegevuse mõistlikkust ei näe.

Viljandi linnajuhid tegid ministrile ka ettepaneku, et veeseadust võiks muuta selliselt, et kohalik omavalitsus saaks õiguse oma territooriumile jäävatel järvedel veeliiklust korraldada. Praegu on see õigus vaid maavanemal ning kohalik volikogu ei saa jettide sõitmist keelata ega lubatud kiirust muuta.

Pomerantsi meelest on see mõistlik idee, mille võiks seadusesse sisse kirjutada. Sellisel juhul langeks aga linnale ka vastutus eeskirja rikkujatega tegelda. „See oleks aus kaup. Saate õiguse – võtate vastutuse,” lisas minister.

Viljandi maavanema seni viimane ettepanek Viljandi järve veeliiklusega seonduvalt pärineb esmaspäevast, mil maavalitsuses kogunes siseturvalisuse nõukogu koos linna, keskkonnaameti ja -inspektsiooni esindajatega. Seal pakutigi välja, et lisaks rannavalvele võiks järvel olla ka sellised korrapidajad, kes valvaksid veeliikluse järele. Linna esindajad lubasid seda linnavalitsuses arutada.

Keskkonnaministri lauale on Viljandi veeliikluse teema jõudnud ka riigikogu kaudu, sest esmaspäeval esitasid Keskerakonna saadikud ministrile järelpärimise. Sellega soovisid nad enda sõnul juhtida tähelepanu probleemidele, mida põhjustavad Viljandi järvel liiklevad jetid ja kaatrid.

„Soovime ministrilt kuulda, mis ei tehta järvel suvisel ajal kiiruskontrolli, eriti arvestades pidevaid probleeme,” selgitas riigikogu liige Mailis Reps. „Tegelikult on imelik, et jetisõidud Viljandi järvel üldse lubatud on, sest seaduse kohaselt ei tohiks jetuid järvel lubatud olla, sest järv kuulub Natura 2000 alade hulka.”

Pomerants ütles reedel, et on järelpärimisest kuulnud, aga pole seda lugenud. Riigikogu töökorraldusest lähtuvalt saab tal sellele vastata tõenäoliselt sügisel.

Viljandis on pikka aega kestnu vaidlus, kas jettide liiklust järvel võiks lubada või tuleks see keelata. Nii toetajad kui vastased on linnajuhtidele esitanud kümnete allkirjadega avaldusi. Lisaks pole järve ääres elavad inimesed nõus jettide vettelaskmiseks algselt mõeldud kohaga.

Paljude väidete kohaselt tuleks järvel jetisõit keelata, sest sellise masinaga ei sõida keegi 30 kilomeetrit tunnis või aeglasemalt. Samas väidavad jetisõitjad ise, et sellega tehakse tihti harjutusi ja trikke, mille juures on kiirus lubatust aeglasem.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles