Ööl vastu esmaspäeva jooksis noor põder Jämejalal Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse fuajee aknasse, purustades selle klaasi. Turvakaamera salvestise põhjal otsustades loom tegelikult meditsiinilist abi ei vajanud ja jätkas pärast vahejuhtumit teekonda teadmata suunas.
Video: tulipäine põdravasikas proovis öösel läbi akna haiglasse joosta
Haigla peasissekäigu kohal oleva turvakaamera videost on näha, kuidas metsloom kell 3.48 Jämejala kompleksi hoonete vahel pargis suure kiirusega kappab. Et tihedalt asetsevad majad piiravad selles kohas haljasala kõigist külgedest, võib oletada, et põder tundis end lõksu jäänuna ning püüdis iga hinna eest väljapääsu leida. Niisiis jooksiski ta lõpuks kahe maja vahelt läbi ja sööstis otsejoones õendus-hoolduskeskuse ukse kõrval olevasse maast laeni aknasse.
Ükski inimene kurioosset vahejuhtumit oma silmaga ei näinud. Samuti ei kuulnud majas olnud inimesed mütsatust, sest nii palatid kui personaliruumid asuvad fuajeest veidi eemal. Sestap sai juhtunu selgeks alles hommikul, kui avastati katkine klaas ning leiti selle juurest loomakarvu.
Haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul pole kohapeal verd näha, mis annab aluse uskuda, et segaduses põder pääses suurte vigastusteta. «Kuigi esmapilgul võib selline asi tunduda koomiline, on loomast siiski kahju. Loodame, et tal läheb edaspidi hästi,» sõnas ta.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et maikuus sünnivad põdralehmadel vasikad ja selleks valmistudes sunnivad emad mullu ilmavalgust näinud järeltulijad iseseisva elu peale. See aga tähendab, et seni turvaliselt vana looma sabas sörkinud noorukid võivad kogenematusest rumalusi teha ja sattuda linna ekslema.
«Nagu lindudele, võib tume aknapind ka suurtele ulukitele näida avana, kust pääseb edasi. Nii nad paha aimamata sinna sisse põrutavadki. Loodame, et sedapuhku põder väga haiget ei saanud ning juhtunu oli talle pigem kasulik õppetund,» rääkis Korts.
Jahimeeste seltsi juht tuletas meelde, et praegu on põhjust maanteedel liigeldes ja metsas jalutades olla tavapärasest ettevaatlikum. Esiteks on liikvel segaduses noorloomad. Teiseks pole välistatud, et inimesed satuvad silmitsi hiljuti sündinud loomalastega.
«Esmapilgul võib tunduda, et põdravasikas on üksi, kuid tavaliselt see nii ei ole ja kui emaloom tajub ohtu endale või vasikale, pole välistatud, et ta võib rünnata. Igal juhul on kõige õigem metsloom rahule jätta ja nii kiiresti kui võimalik eemalduda.»