Karuputkekolooniate arv väheneb tänu pidevale tõrjele

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes arvab teadvat karuputke seni märkamata jäänud kasvukohta, andku sellest teada keskkonnaametile.
Kes arvab teadvat karuputke seni märkamata jäänud kasvukohta, andku sellest teada keskkonnaametile. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu on tõrjutavate Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate kogupindala 2183 hektarit, mis on 45 võrra vähem kui eelmisel aastal.

Karuputke on Eestis riiklikult tõrjutud 2005. aastast. Sel aastal on esimest korda näha, et kolooniate kogupindala on vähenenud ning eeldatavasti väheneb see ka tuleval aastal. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas ligi 600 kolooniat 300 hektari ulatuses.

«Seda, et tõrje on tulemuslik, näitab ka asjaolu, et karuputkekolooniate sees on putketaimede tihedus vähenenud,» selgitas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linder. «Hiiumaa on praeguseks peaaegu putkevaba, olulisel määral on õnnestunud karuputkest vabaneda ka Saaremaal. Endiselt on kõige halvemas seisus ja kolooniate pindalalt teistest maakondadest peajagu üle Harjumaa, kuhu lisandub ka enim uusi kolooniaid.»

Mais alanud riiklik karuputke võõrliikide tõrje kestab augustini, vajaduse korral septembrini ja seda tehakse kõigis teadaolevates kolooniates üle kogu Eesti. Tõrjest on välja jäetud vaid need üksikud kolooniad, kus maaomanik on tõrjest keeldunud.

Tõrjet tehakse glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid tulenevalt taimekaitsevahendite ohtlikkusest rakendatakse järjest enam ka teisi tõrjemeetodeid, eelkõige putketaimede väljakaevamist ja nende juurte purustamist. Neis paikades, kus herbitsiidi kasutamine ja kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.

«Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu ootame maaomanikelt mõistvat suhtumist tulemusliku tõrje jätkamiseks,» ütles Madli Linder.

Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputkekolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda keskkonnaameti spetsialistidele.

Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Karuputketõrjet korraldab keskkonnaamet ja rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles