Eesti kodanike negatiivse rändesaldo annavad valdavalt naised, kellest suur osa riigist lahkudes siia enam tagasi ei pöördu, selgub statistikaameti eelmise aasta andmetest.
Rändeuuringu kohaselt tuleb naisi tagasi vähem kui mehi
23. mai 2016, 17:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur selgitas uudisteagentuurile BNS, et analüüside järgi rändavad mehed rohkem töö pärast, mis tähendab, et nende naasmise tõenäosus on suurem kui naiste puhul. «Naistel on ilmselt rohkem tegemist pererändega, mille tõttu naiste arv väheneb rohkem kui meeste oma,» lausus Tammur.
Eestist lahkus möödunud aastal ligi tuhat Eesti kodanikku rohkem kui tagasi tuli, negatiivsest saldost umbes üheksa kümnendikku andsid naised.
«Põhilises rändeeas on kahekümnendates eluaastates naised ja selle tõttu just see vanuserühm väheneb kõige rohkem,» rääkis Tammur, kes viitas, et sama vanuserühm on ka kõige aktiivsemad sünnitusealised.
Tammur selgitas, et tava-arusaam, nagu olekski naisi Eestis rohkem kui mehi, peab paika selles mõttes, et naisi on pensionäride seas meestest märksa rohkem. Nooremates vanuserühmades see aga nii ei ole.