Toote praaki ei tohi ostja eest varjata

, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka värvi andev king on praaktoode.
Ka värvi andev king on praaktoode. Foto: Sille Annuk / Postimees

Tihtilugu on kaupluses leiunurk, kuhu on koondatud soodsa hinnaga defektne kaup. Kui aga kaupleja teatab tarbijale, et puudusega kauba puhul ei kehti pretensiooni esitamise õigus, siis see pole üheselt nii. Kauba defektsus peab olema ära märgitud, tarbijale teada ja pretensiooni esitamise õigust võib vähendada vaid selle konkreetse defekti suhtes, ülejäänud kauba suhtes kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

Näiteks kui müügil on kott, mille lukul on defekt ja kaupleja viitab sellele defektile poes, võib vähendada pretensiooni esitamise õigust üksnes luku osas. Seega müüja ei vastuta toote mittevastavuse või puuduse eest, millest ta on enne ostu sooritamist tarbijat teavitanud.

Tarbija defektist teavitamise viis ei ole rangelt reguleeritud, seega võib iga kaupleja valida endale sobivaima nii, et see täidaks eesmärki. Tihti on defektist teada antud rõiva hinnasildil, näiteks kui on õmblus lahti, lukk katki või nööp puudub. Kauplejal on mõistlik võimaluse korral defektsus kajastada ka ostutšekil, et vältida hilisemaid vaidlusi, kas tarbijat on sellest defektist teavitatud või mitte.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles