Vana maja uus katus kukkus kokku

Egon Valdaru
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olustvere mõisa kompleksi kuuluva jõusaali katusekonstruktsioon on kokku vajunud ja lagi ei pea vett.
Olustvere mõisa kompleksi kuuluva jõusaali katusekonstruktsioon on kokku vajunud ja lagi ei pea vett. Foto: Elmo Riig / Sakala

Läinud nädalavahetusel kukkus Olustveres raske sulalume all kokku kunagise mõisa teenijatemaja kivikatus, millel oli vanust kümmekond aastat.

Tegemist oli siiski õnneliku õnnetusega. Hoones, kus asub teenindus- ja maamajanduskooli  jõusaal, ei olnud õnnetuse ajal kedagi ning jõusaali lagi jäi püsima, sellest tungis läbi vaid paar katusekonstruktsiooni osa. Tõsi, vett lagi enam ei pea.

Enamik jõusaali vahendeid viidi hoiule kõrval paiknevasse võimlasse. Neid aitas tassida ka teenindus- ja maamajanduskooli juht Arnold Pastak.

Appi telliti Silindia

Et hoone ei saaks rohkem veekahjustusi, kutsuti seda päästma osaühingu Silindia töömehed. Nagu Arnold Pastak ütles, aitab Silindia varingut lahti harutada ning paigaldab hoonele ajutise katuse.

Eile objektil viibinud töödejuhataja Leili Männiku sõnutsi põhjustas õnnetuse asjaolu, et kivikatusel oli liiga väike ristlõige. Sarikad olid liiga pika vahega ja müürilatile korralikult kinnitamata.

Olustvere mõisa kompleksi kuulub mitukümmend hoonet ning mitmel neist oli hirmuäratavalt palju lund. Selleks, et katuseid sissekukkumisest päästa, oli Arnold Pastak koos teiste kooli töötajatega sula ajal mitu päeva ametis ja kühveldas lund.

«Edasi-tagasi jooksmist ja mässamist oli ikka väga palju,» rääkis Pastak. Näiteks vabastati lume alt sigala ja talli katus. Eriti ohtlikuks peeti aga ujula katust, millele langeb lumi kõrgemal asuva võimla katuselt. Kõik need hooned pidasidki vastu.

«Jõusaali katuse pärast ei osanud me muret tunda. Uskusime, et seal ei juhtu midagi. See on väike katus ja kitsas hoone,» rääkis Pastak.

1990. aastate lõpul oli kool lasknud majale poolajutise katuse panna, et hoone, millest Pastaku meenutust mööda olid järel vaid paljad seinad, päris ära ei laguneks.

«Paraku nappis tollal raha, mistõttu katus ei tulnud kõige kapitaalsem,» tõdes koolijuht. «Nüüd selgus, et see ei saanud piisavalt hea.»

Abi loodetakse saastekvoodi müügi rahast

Arnold Pastaku sõnutsi on kavas renoveerimisprojekt tellida üsna pea. Siis saab vahetada välja sarikad, taastada telliskivikarniisid ning panna uue katuse.

Et hoone on muinsuskaitse all, tuleb järgida sellekohaseid nõudeid. Kogu kompleks, millesse peale kõnealuse maja kuuluvad võimla, ujula ning tüdrukute ühiselamu, on plaanis renoveerida ühtse kava järgi.

Direktor avaldas lootust, et raha saadakse süsinikdioksiidi saastetasust. Kompleksi renoveerimine, mille käigus laienevad võimla ja ujula, oli tegelikult juba otsustatud. «Kui algul oli mõisa teenijatemajal kavas vaid fassaad korda teha ja laele soojustus panna, siis nüüd tuleb ka katus uuesti teha.»

ARVAMUS

Anne Kivi,
Viljandimaa muinsuskaitseinspektor

Midagi pole teha, kurb-kurb. Kui mujal Eestis ringi vaadata, siis tundub, et lume all kannatavad just uuemal ajal tehtud hooned. Vigadest tuleks õppida ning edaspidi arvesse võtta, et maha võib sadada ka suurem lumekoorem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles