ÄÄREMAASTUMIST saab peatada ja inimesi maale elama kutsuda ikka vaid siis, kui maapiirkondades on võimalik elada huvitavat, harivat ja kultuurset elu. Arutelud teravalt päevakorral oleva haldusreformi üle ei tohi jääda pelgalt numbrite lugemiseks. Ainuüksi see, kas omavalitsuses peab elama minimaalselt 5000 või 11 000 inimest ning kui palju raha antakse vabatahtlikele liitujatele, ei taga eesmärkide täitumist.
Kõikjal Eestis elab teotahtelisi ja rõõmsameelseid inimesi, kelle elu osa on kohaliku kultuurielu arendamine. Olgu rahvatantsuring, talgud mõisapargi korrastamiseks, spordivõistlus või muusikaüritus – kõik see parandab elukvaliteeti ja ühendab kogukonda. Kõik oleks justkui paigas. Ent haldusreformi ette valmistades tuleks märksa enam rääkida kultuurist. Omavalitsused peavad väga täpselt teadma, millised on nende ülesanded kultuurivaldkonnas võimaluste loomisel.