Repliik. Harjumusest halvasti

Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

Naised hööritasid ainult tagumikku ja mehed ei osanud laulda. Kõik laulud olid ühtemoodi. Mitte ühestki neist ei jäänud törtsugi meelde. Kõige halvem laul võitis. Ja mis see meie esindaja seal üldse tegi? Üks hingetu palagan on see Eurovisioon!

Kas kõlab tuttavalt? Niisugune hädaldamine paistab olevat paljudel meist hästi ära õpitud. Liiga paljudel. Sorav virin mürgitab paratamatult meie meeli, ükskõik kui tähtsal või vähetähtsal teemal jutt ka ei käiks. Harjumusest halvasti ütlemine on väga loll komme.

Igaüks saab alustada iseendast. Seetõttu võtan ma rahulikult kopsud õhku täis ja ütlen häbenemata välja, et minu meelest said rootslased Eurovisiooni korraldamisega enam kui suurepäraselt hakkama. Muusika on puhtalt maitse asi, kuid seekord imestasin ma finaalvõistluse ajal isegi, et päris igavaid lugusid oli napilt ja laule, mida kuulaks muul ajalgi, päris mitu.