Sapikivid on alanud suvise grillihooaja paratamatu osa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi haigla kirurgid Tiidrek Koemets ja Andres Tiit sapipõie laparoskoopilist lõikust tegemas.
Viljandi haigla kirurgid Tiidrek Koemets ja Andres Tiit sapipõie laparoskoopilist lõikust tegemas. Foto: Elmo Riig

Sapikive peetakse üheks heaoluühiskonna haiguseks. Osaliselt on selles oma tõde, kuid sapikivide tekkes ei saa kogu süüd panna söögile. Rolli mängivad ka inimese organismi eripära, geneetiline taust ja muu tervisekäitumine.

Paljud meie seast on kas korra või juba mitu korda puutunud söömingute aegu kokku sapikoolikuga.

Sapikivitõbe esineb umbes 8−16 protsendil valgetest inimestest. Sapikivid tekivad, kui kolesteroolikristallid ladestuvad sapis ja hakkavad moodustama kogumikke. Selleks on vaja kõrgenenud kolesterooli- või kaltsiumisisaldust sapipõies või/ja sapipõie aeglustunud tühjenemist. Enamik kive ei anna endast kuidagi teada ning kui need juhuleiuna avastataksegi, vajavad need ohufaktorite puudumise korral lihtsalt toitumisjuhiseid ja jälgimist. Esimene sapikoolikuatakk ennustab aga uute valusööstude esinemist ning aastatega suurenevat sapikividest põhjustatavat tüsistuste riski. Need haiged tuleks kindlasti saata edasiseks raviks kirurgi juurde.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles