Soomes kadunud Raheli vanemad said tuge selgeltnägijalt

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emal pole oma kadunud pojast Rahelist palju pilte, sest need pühkis äike arvutist minema. Seda suurema väärtusega on see viimane pojast tehtud passipilt.
Emal pole oma kadunud pojast Rahelist palju pilte, sest need pühkis äike arvutist minema. Seda suurema väärtusega on see viimane pojast tehtud passipilt. Foto: Erakogu

Uusna külje all elavad Tiina ja Arno Oja pole arvutiinimesed. Kui nende aprilli algul Soomes kaduma jäänud poja Raheli otsingutest on tuttavad ja võõrad saanud seni osa enamasti Facebooki kaudu, siis nemad on hoidnud kogu valu endale.

Tiina Oja ütles, et päris üksinda nad siiski pole, sest neil on loomad. Hommikuti ja õhtuti nelja lehma lüpstes on tal oma sõnul nututunnid. Ka metsas on ta käinud oma kadunud poja pärast pisaraid valamas. 

Ema jutu järgi on sellises olukorras üksinda jääda kõige hirmsam, kuid algul hoidsidki inimesed neist eemale. Nüüdseks on hakatud taas julgemalt suhtlema ja see oli ka põhjus, miks vanemad nõustusid sõprade toel meedia kaudu abi otsima.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles