Juhtkiri. Arvud seletavad

Foto: Sakala

Koalitsioonipoliitikud tahavad viimasel ajal väga rääkida tuleval aastal käivituvast elatisabiskeemist, millega tagatakse ühe vanemaga kasvavatele lastele vähemalt 100 eurot elatisraha kuus. Seda siis juhul, kui lapse teine vanem hoiab elatise maksmisest kõrvale ehk on otse öeldes oma lihasele järeltulijale võlgu. Nagu siitsamast näha, selgitab tänases lehes süsteemi tagamaid ja ülesehitust sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Põhjust elatisabi fondi loomisest rääkimiseks kahtlemata jagub, sest see on tähtis samm. Poliitikud, kes sellest kõige rohkem teavad, on seetõttu vaat et kohustatud sel teemal lahkesti seletusi jagama.

Ei saa salata, et riik on elatisvõlgnike teema käsilevõtmise järel teinud tavatult jõulisi samme ning elatisabiskeem on vaid asja üks pool. Meenutagem, et märtsis jõustusid uued survemeetmed rongavanematelt elatisraha kättesaamiseks. Nendega on kohtutäituritele antud isegi õigus võlgniku eluruume läbi otsida ning arestida laenu- või liisingumakseid, mida tasuvad tema eest kolmandad isikud. Kokkuvõttes on meetmed olnud nii jõulised, et kerkinud on lausa põhimõtteline küsimus: miks peaksid riigil olema hoopis suuremad võimalused kui üksikemal või -isal, kes tulutult raha ootab?