Väliste märkide järgi otsustades on Eesti riigil läinud õnneks panna sundmüüki haigekassalt suure summa välja petnud Viljandi pere maad ja varad. Kurioossel kombel ei luba aga seadus avalikkusel teada saada, kui palju raha müügist teenitakse ja mille katteks see läheb.
Järgmisel nädalal möödub viis aastat päevast, mil Tartu maakohus tunnistas Viljandis hästi tuntud ärimehe Peeter Kaarese, tema abikaasa Janika Kaarese ja ema Aino Kaarese kokkuleppemenetlusega süüdi haigekassalt töövõimetushüvitistena 438 288 euro väljapetmises.
Otsuse kohaselt oli Peeter Kaares osaühingute Lossi Rent, Kaares Hulgi ja Kaares Kinnisvara juhatajana vormistanud oma abikaasa Janika Kaarese neisse firmadesse fiktiivselt ärijuhina tööle ning maksis talle alusetult töötasu ja preemiaid. Äriühingud tasusid naise pealt ka sotsiaalmaksu, kuid raha selleks ei tulnud äritegevusest, vaid tuvastamata allikatest pärinenud sularahasissemaksetest. Samal ajal esitas naine kõigi kolme firma kaudu haigushüvitise saamiseks töövõimetuslehti ning nii jõudis Kaareste kontole läbi aegade suurim haigekassalt väljapetetud summa.
Pikalt vindunud asi
Et kuritegeliku skeemi eestvedaja oli Peeter Kaares, seadis kohus talle ülesande kahju hüvitada Janika Kaareselt ja osaühingult Kaares Kinnisvara arestitud kinnistute arvelt. Et mees seda vabatahtlikult ei teinud, liikus asi edasi kohtutäituri töövaldkonda.
Ometi viibis vara realiseerimine veel pikka aega, sest Kaarestel õnnestus juristide abiga punuda selline juriidiline sasipundar, millest Eesti õiguskaitsesüsteem ei suutnud läbi tungida. Eriti tähelepanuväärne on seejuures fakt, et pettur pääses eri vabandustele toetudes ka kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse täitmisele pööramisest.
Alles tänavu algatas Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste täitemenetluse Kaares Kinnisvara vastu ning pani oksjonile neli sellelt ettevõttelt arestitud kinnistut.
Ehkki varem on eeltoodud kaasuses juttu olnud ka viljandlaste seas jahilossina tuntud suure maja sundmüümisest, on praegu pakkumises üldsusele väheütlevad ning pealtnäha tagasihoidlikuma väärtusega objektid. Neist üks asub Viljandis ning ülejäänud maakonnas ning nende alghind kokku oli esimesel oksjonil 369 200 eurot.
Käesoleva nädala algul ilmus kõigi nelja objekti oksjoniteate juurde märge «ümberhindamisel», millest võib järeldada, et esimeses voorus ei õnnestunud neist ühtegi müüa ning kohtutäitur läheb järgmisele katsele madalamate alghindadega.
Seadus ei luba rääkida
Seda, millal võiks registreerumine järgmisele avalikule pakkumisele alata ning millised summad siis vundamendiks seatakse, pole Sakalale teada, sest Jaanika Pajuste ei ole soostunud ajakirjandusega suhtlema. Sestap pole sajaprotsendilist selgust isegi selles, kas nimetatud kinnisvara müügist teenida kavatsetav tulu läheks ikka haigekassalt väljapetetud summa katteks.
Kui Sakala eelmisel nädalal Pajustelt täitemenetluse tagamaade kohta telefonitsi päris, palus ta sekretäri vahendusel, et ajakirjanik helistaks tagasi järgmisel nädalal, mil on vastuvõtuaeg. Samas andis ta kohe mõista, et on valmis sisulist juttu rääkima üksnes menetlusse otseselt puutuvate isikutega.
E-kirja teel läkitatud järelepärimise suunas Pajuste edasi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja meedia töögrupi liikmele Risto Sepale. Viimati nimetatu aadressilt laekus päev hiljem vastus, milles nenditi, et kaasuse sisu kohta pole võimalik avalikkusele mingit infot jagada, sest seadus on kohtutäituritele asetanud kohustuse hoida täitemenetluse saladust: kohtutäitur ei või andmeid kolmandatele isikutele väljastada, ilma et selleks oleks nõusoleku andnud üheaegselt nii sissenõudja kui võlgnik.
Sakalal ei õnnestunud täpsemat teavet saada ka ühestki teisest asjasse puutuvast asutusest. Nii kohtu kui justiitsministeeriumi esindajad kinnitasid justkui ühest suust, et neil pole võimalik menetluse sisu teada saada. Ja kui olekski, ei saaks nad seda ajakirjandusega jagada.
Tagasilöökide jadale pani punkti haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov, kes tunnistas, et ei tea, kas praegusel juhul jutuks olev täitemenetlus toimub haigekassa nõude rahuldamiseks või mitte. «Oleme oma nõuded andnud täitemenetlusse, aga menetluse täpsemast sisust meil ülevaade puudub,» märkis ta.
Ebalev ja hämav
Nii osutuski ainsaks konkreetsemaks infoks loo peategelase Peeter Kaarese öeldu. Samas on seegi ebalev või hämav. Kui esialgu avaldas ta veendumust, et kinnisvara müüakse just nimelt haigekassale tekitatud kahju hüvitamiseks, siis veidi hiljem tunnistas ta, et ta pole selles siiski päris kindel. «Kaares Kinnisvara omanik ja juht on minu poeg Kaido. Tean, et ta andis varade realiseerimiseks rohelise tule, aga mis seal täpsemalt on, seda ma ei ole uurinud,» lausus ta.
Küll aga pidas Peeter Kaares oluliseks justkui möödaminnes märkida, et tajub praegu hinges kergendustunnet. «Eks see ole alati hea, kui mõni pikalt vindunud asi saab ühele poole. Pealegi on ajad rasked: riigil ja haigekassal on raha vähe. Kui kohus on juba kord sellise otsuse teinud, on see kõigile hea,» lausus ta.
Kaido Kaaresele ei õnnestunud Sakalal täpsustavaid küsimusi esitada. Isa väitel on tema poeg praegu haige ega taha ajakirjandusega suhelda.
Peeter Kaaresele endale kehtib kohtuotsuse järgi äritegemise keeld.
OBJEKTID
Kohtutäitur Jaanika Pajuste müüb avalikul enampakkumisel Peeter Kaarese pojale Kaido Kaaresele kuuluva osaühingu Kaares Kinnisvara kinnistuid.
• Turbamaa kinnistu Aindu külas (4,12 hektarit hoonestamata maatulundusmaad) – alghind 8100 eurot.
• Kaarese kinnistu Saarepeedil (kehvas seisukorras endine kolhoosi garaaž-töökoda) – alghind 55 100 eurot.
• Puiestee tänav 12 Viljandis (kõrvalise asukohaga telefonijaama hoone ja töökoda) – alghind 188 000 eurot.
• Karksi kanala – (kehvas seisukorras endine linnukasvatuse kompleks) alghind 118 000 eurot.
• Sel nädalal ilmus kõigi nelja objekti oksjoniteate juurde märge «ümberhindamisel», millest võib järeldada, et esimeses voorus ei õnnestunud neist ühtki müüa ning kohtutäitur läheb järgmisele katsele madalamate alghindadega.
Allikas: Sakala