Linnavalitsus on jäänud kindlaks plaanile tõmmata sel suvel kunagise Vikerkaare restorani asupaiga lähedalt mõtteline joon otse üle veekogu ning lubada edaspidi jettisid sõitma üksnes sellest Viiratsi poole jäävale alale. See aga tähendab, et lähikonna elanike eestvõttel korrastatud privaatsest ujumiskohast saab mootorsõidukite veeskamise paik.
Esimest korda saatis linnavalitsus järvel kehtivate reeglite karmistamise kava kohalike rahvaesindajate lauale veebruaris. Seejuures märgiti ajendiks tõsiasi, et sõudepaatide kasutajate ja mootoraluste juhtide vahel on varasematel aastatel olnud konflikte. Väidetavalt kipuvad tulipäised jetimehed aeg-ajalt seadust eirates kitsal järvel kihutama ning laineid tekitades teisi häirima.
Nii kalastajate kui sõudesportlaste väitel on peamised probleemitekitajad mujalt Eestist mõneks tunniks Viljandisse tulnud seltskonnad, kelle käsutuses on kergemat sorti sõiduriistad, mida saab vähese vaevaga järelkärult vette lasta ja välja võtta. See on ka põhjus, miks praeguse käsitluse keskmes on just jetisõitjad, mitte suurte mootorpaatide omanikud.
Veidi pärast seda, kui Sakala kavandatavast muudatusest kirjutas, läkitasid kolm järve ääres elavat inimest piirkonna elanike nimel raekotta pöördumise, milles avaldasid eelnõu suhtes vastumeelsust ja palusid otsustajatel teema vaagimiseks rohkem aega võtta. Seda volikogu tegigi ning määras teema teise lugemise homsele aprillikuisele istungile.
Kodune supluskoht
Vastuseisu põhipõhjus puudutab kava seda osa, mis käsitleb jettide edaspidise slipikohana kitsast kõrkjatest vaba ala, mida Järve ja Kopli, aga ka teiste selle piirkonna tänavate koduomanikud on seni pruukinud mõnusa ujumiskohana. Kõrvalise asupaiga tõttu on see väidetavalt olnud eriti meeltmööda väikeste lastega peredele.
Probleemile annab kaalu asjaolu, et elanikud on viimastel suvedel ise kohta korras pidanud ja arendanud. Nii on tõrjutud veetaimi, paigaldatud ujuvsild ning seatud kaldamurule suured maakivid, et autod vee piirile ei sõidaks. Samuti on rannas silt, mis teatab, et seal on üle 10-kilovatise mootoriga ja treileriga veetavate sõidukite veeskamine keelatud.
Niisiis näeb linnavalitsuse nüüdne idee seni ujumiskohas kehtinud reeglite risti vastupidiseks pööramist ning kivide minema veeretamist.
Tanel Venderström, kes veebruaris ühena kolmest protestipöördumisele alla kirjutas, avaldas nüüd kahetsust, et vahepealne kahekuuline mõtlemisaeg ei toonud elanikele meelepärast lahendust. Ta rõhutas, et ei ole põhimõtteliselt selle vastu, kui jettidele järvel omaette ala määratakse. Teisalt pidas ta kahetsusväärseks, et muudatuse kõrvalmõjuna hävitatakse tore ja turvaline rannake. Lisaks oletas ta, et suviti pole nende akende all enam vaikust ja rahu.
«Võib arvata, et sellisest veeskamiskohast kujuneb noorte kogunemis- ja pidutsemispaik, kuhu ei tulda mitte ühe, vaid mitme autoga. Nii seatakse löögi alla öörahu ja ala puhtus,» kurtis ta.
Venderström ei osanud välja pakkuda head lahendust, mis täidaks linnavalitsuse soovitud eesmärgi ja samas säilitaks nende ranna. Küll aga nentis ta, et elurajooni elanike rahu arvelt vägisi slipikohta teha oleks veider, kui samal ajal paikneb vaid mõnisada meetrit eemal sõudebaasi ja vetelpäästejaama vahel spetsiaalne betoonist kaldtee.
Paremat mõtet ei tekkinud
Abilinnapea Kalvi Märtini väitel ei tähenda eelnõu muutmata jätmine seda, et linnavalitsuse poliitikud ja ametnikud oleks kahe lugemise vahelise aja käed rüpes istunud.
«Murdsime pead ja uurisime teiste omavalitsuste kogemusi. Aga paistab, et sellist varianti, mis kõigile huvigruppidele läbinisti meeldiks, ei olegi. Saime aru, et meil on endiselt kolm võimalust: kas jätta kõik vanaviisi, keelata jettidega sõitmine Viljandi järvel täiesti või kehtestada praeguses otsuse-eelnõus kirjeldatud kord. Linnavalitsus jäi viimasele variandile truuks, aga eks lõpuks ole asi ikkagi volikogu liikmete kätes,» rääkis abimeer.
Ühtlasi nentis ta, et mis tahes teema puhul on praktika tõe kriteerium, ning seetõttu on kindlaim viis vastaliste hirmude paikapidavuses veendumiseks asi ära proovida. «Kui on näha, et tekib terav probleem, saame asja uuesti arutusele võtta.»
Kõik on korraga ärevil
Jettide liikluse korraldamine Viljandi järvel erutab mitut huvirühma. Lisaks eelnimetatud elanikele, kes kardavad oma supluskoha hävitamise pärast, on enda kaitseks välja astunud jettide kasutajad.
18. aprillil viis end jetisõiduhuviliste esindajana tutvustanud Silver Naarits linnavalitsusele ja -volikogule 82 allkirjaga pöördumise, milles märgitakse sissejuhatuseks, et nendeni on jõudnud kuuldus, et linnavalitsus on kaalunud võimalust jetiliiklus järvel täielikult keelata. Kuigi sellist lauskeelavat eelnõu pole tegelikult menetluses olnud, märgitakse kirjas, et selline otsus riivaks paljude huve ja õiglustunnet.
Tagatipuks on allkirjade kogumise aktsiooni käivitanud ka mõned harrastuskalamehed, kelle arvates oleks just jettide lauskeelamine ainuõige tee. Nad viitavad asjaolule, et seaduse järgi ei tohi siseveekogudel mingil juhul sõita kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis. Sellest ei pidavat aga jettide ja skuutrite juhid kinni, sest kihutamine ongi nende sõiduriistade peamine mõte. Eilseks polnud selle seisukoha esindajate allkirju siiski võimuinstantsile tulnud.