Väärtus, mitte hind

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl-Erik Tender
Karl-Erik Tender Foto: Rahandusministeerium

(Artikkel pärineb rahandusministeeriumi blogist.)

VALITSUS ON OTSUSTANUD minna 2020. aastaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Senine majanduslikule sisule keskenduv riigieelarve kirjeldab, millist liiki kaupa riik ostab: kas palkab inimesi, ostab kaupa või annab raha edasi. Läbipaistmatuks jääb, millist väärtust kodanikele ostetavate kaupadega luuakse.

Tegevuspõhine eelarve seab esikohale kodanikele pakutava väärtuse ja valitsuse seatud eesmärkide rahastamise. See võimaldab sisulisemat eelarvearutelu – keskendumist valikutele, milliste teenuste osutamine ja eesmärkide saavutamine on esmatähtis ning millised ületavad meie tegelikke võimalusi.

SENINE EELARVEARUTELU näeb tihti välja kui vaidlus südametute küünikute ja sentimentaalsete ullikeste vahel. Oscar Wilde nimetab komöödias «Leedi Windermere’i lehvik» küünikuks inimest, kes teab kõige hinda, kuid ei tea millegi väärtust. Sentimentaalne olevat aga inimene, kes peab kõike absurdselt väärtuslikuks, kuid ei tea millegi turuhinda.

Eelarvete koostamisel ehk võimaluste ja vajaduste tasakaalu viimisel jagatakse riigis justkui rollid: küünikud räägivad vaid võimaluste piiratusest ja sentimentaalsed vajadustele vastamise paratamatusest. Nimetagem neid osapooli näiteks finantsjuht Külli Küüniline ja valdkonnajuht Siim Sentimentaalne. Need kaks poolt ei jõuaks omavahel kunagi kokkuleppele, kui poleks kindlaid tähtaegu ja lõplike otsuste tegijat, tippjuht Tarmo Talupojamõistust.

Õnneks Tarmo Talupojamõistus teab, et eelarve koostamist ei võimalda lõpuni viia sentimentaalsed hüüded ega küüniline keskendumine kokkuhoiule. Tõele ei vasta Siimu kurtmine, et kõik vajadused on võrdselt olulised ja kui nendeks kohe kogu raha ei leita, kukub maailm kokku. Teisel viisil takistab hea eelarve kokkupanekut Külli, kes keskendub asjade maksumusele ja teeb etteheiteid, et Siim ei suuda panna vajadusi tähtsuse järjekorda.

VALIKUID EI SAA TEHA asjade hinna põhjal, vaid ainult väärtuse järgi. Hinna teadmine aitab mõista, kui palju mida osta saaks, kuid mitte seda, mida tasub osta.

Senine riigieelarve kirjeldab palju selgemalt asjade hinda kui nende väärtust. Rahandusministeeriumi jõuab vahel eelarvetaotlusi, milles puudub tähtsusejärjekord.

Eesti inimeste ja ettevõtete huvides on just riigi pakutav väärtus. Paremate teenuste pakkumiseks ja keskkonna loomiseks peab riik kasutama vahendeid säästlikumalt, tõhusamalt ja mõjusamalt.

Eesti riigi finantsjuhtimises toimub lähiaastatel hulk muudatusi. 2015. aastal ametisse astunud valitsuse algatatud riigireformi üks eesmärk on siduda hind ja väärtus selgemalt ehk tugevdada avaliku sektori strateegilist planeerimist, juhtimist ja seiret ning suurendada riigieelarve läbipaistvust. Selle saavutamiseks ongi valitsus teinud otsuse minna aastaks 2020 samm-sammult üle tegevuspõhisele eelarvele.

Tegevuspõhine riigieelarve on vahend asjade ja hinna sidumiseks riigi finantsjuhtimises, mitte eesmärk iseeneses. Senine majandusliku sisu põhine riigieelarve kirjeldab hästi, millistele sisenditele raha kulub, kuid selgitab palju pealiskaudsemalt, mida iga kulutatud euro eest Eesti inimestele pakutakse. Samas on riigil arengukavasid, kus kirjeldatakse tegevusi, millega tahetakse inimestele pakkuda näiteks paremat tervist ja haridust ning suuremat turvalisust.

Selgitatakse välja avalikke teenuseid, mis kirjeldavad põhjalikult väärtusi, mida riigi tegevusega soovitakse ühiskonnale pakkuda. Kuid nende tegevuste ja teenuste taga kas puuduvad rahasummad või ei ole need arvud seotud arusaadaval viisil eelarve ja raamatupidamisandmetega. Lühidalt: me teame, milline on eelarvekulude majanduslik sisu kontoplaanis, kuid ei tea, milline on enamiku avalike teenuste osutamise hind kodanikele.

Muudatusi on valmistatud ette aastaid. Riigikogu võttis 2013. aastal vastu uue riigieelarve koostamist suunava seaduse, 2016. aasta riigieelarves on esimese valitsemisalana haridus- ja teadusministeeriumi eelarve tegevuspõhine. Ministeeriumides käib 2017. aasta riigieelarve koostamise eeltöö ning 2017. aasta riigieelarve koostatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte kohaselt.

Tekkepõhisele eelarvele üleminek on üks hilisema tegevuspõhisele eelarvele ülemineku eeldus. Nende sammude lõppeesmärk on jõuda riigi finantsjuhtimises olukorrani, kus eelarvet koostades on selge, kui palju riik igale valdkonnale, tegevusele ja teenusele raha eraldab.

EESTI ÜHA keerulisemaks muutuv ülesanne on teha paremaid otsuseid olukorras, kus piiratud ressursse suunatakse keeruliste ülesannete lahendamiseks. Eesti suhteliselt kõrge ja kasvav arengutase muudab valikud aina raskemaks. Uute väljakutsete puhul saab aina harvem tugineda teiste riikide edukatele kogemustele, pigem tuleb lahendada esmakordseid poliitikaväljakutseid.

Edukas lahendamine eeldab vajalikke ressursse, mida saab jagada mitme organisatsiooni vahel. Võimet viia strateegiliselt valitud lahendus ellu, õppida tehtud otsustest ja kasutada neid kogemusi uute otsuste langetamisel.

Tegevuspõhisele eelarvele minnakse üle vastavalt ministeeriumide valmisolekule, huvile ja võimalustele. Tegevuspõhisele eelarvele ülemineku ettevalmistustega on alustanud siseministeerium, sotsiaalministeerium, kaitseministeerium ja rahandusministeerium. Ülemineku lõpptähtajaks on valitsus seadnud aasta 2020, mis tagab järgmise Euroopa Liidu rahastamisperioodi eel tegevuspõhise eelarve vaate kogu valitsuse tegevuse ulatuses.

Muudatuste elluviimiseks on vajalik luua üleminekut toetav tugisüsteem. Loodud on seadusandlik raamistik, riigi tasandi metoodilised juhendid ja vajalik kompetents rahandusministeeriumis. Jätkame üleminekut toetavaid arendustegevusi: kogemuste põhjal metoodiliste juhendmaterjalide täiendamist ja õigusaktide korrigeerimist, infotehnoloogilise toe arendamist ning koolitamist ja nõustamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles