Nädala vahejuhtum. Suitsetamine kui inimõigus

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kenno Soo

Kui te satute ühte seltskonda võõra inimesega, kelle puhul ilmneb, et ta teab täpselt, mida tohib arestikambrisse kaasa võtta ja mida mitte, hakkab teie peas tõenäoliselt lööma häirekell. Miks ta seda kõike teab? Kui ta on vangivalvur, siis muidugi. Aga äkki on ta selles kambris hoopis korduvalt istuma pidanud?

Arvatavasti sai nii mõnigi Sakala lugeja alles hiljuti lehe kaudu teada, et arestimajas on leegisüütamine täiesti lubatud. Seda küll tingimusel, et seda tehakse tikust ja suitsetajate kambris. Niisiis suhtutakse suitsetamisse arestimajas umbes nagu inimõigusse, mis tuleb alles jätta ka puhkudel, kui keegi on vahi alla võetud või arestipäevi saanud.

Ööl vastu laupäeva otsustas üks kinnipeetav nii suitsetamisõigust kui kambris mugavamat äraolemist pakkuvat tekki kuritarvitada ning süütas tikkudega teki. Majas olnud inimesed evakueeriti aiaga piiratud sisehoovi ja kohale kutsuti päästjad. Suurt ohtu sellest kõigest õnneks ei tekkinud ja varsti oli asutuse töö taastunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles