Pensionid kerkivad koos keskmise palgaga, aga raha on ikkagi napilt

Kriitilisematel aegadel on pensionärid tulnud Tallinnas oma nõudmistega tänavale. Foto pärineb 2005. aastast. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kas keegi kujutaks ette, et on võimalik kuu aega hakkama saada kümne euroga? 1992. aastal pidi see võimalik olema, sest just nii suur oli südasuvise rahareformi järel pension.

Tegelikult oli see praeguses vääringus kümme eurot, täpsemalt isegi 9 eurot 50 senti lausa väga hea tulemus, sest 1992. aasta algul peatas toonane ülemnõukogu rahapuuduse tõttu kolmeks kuuks pensionide maksmise täielikult ning Eesti keskmine palk oli rahareformi järel 20 eurot ehk vaid poole suurem kui pension.

«Kui nüüd järele mõelda, siis ehk oli toona pensionäri elu tõesti keerulisem kui praegu,» lausus tänavu 80-aastaseks saav Valli Veigel, kes üheksakümnendatel oli juba ametlikult pensionieas, ent jätkas töötamist. Samas tunnistas Veigel, et paarikümne aasta jooksul tema pensionäride toimetulekus suuri muutusi märganud pole. «Ikka käib hoolikas planeerimine ja iga kulutuse läbikaalumine.»