Rändekriis tõmbab Euroopas uued jõujooned

Jaak Madison Foto: Elmo Riig / Sakala

2016. AASTA ON ALANUD oodatult tormiselt, kuid torm alles kogub hoogu ja saavutab orkaani mõõtmed tõenäoliselt juulis-augustis. Ilmade soojenedes suureneb migrantide vool Kreekasse ja Itaaliasse. 

Märtsi algul avanes mul võimalus viibida ühes immigratsioonikriisi epitsentris, Lesbose saarel Kreekas. See on saar, kuhu jõuab ligi 60 protsenti kõikidest Kreekasse saabuvatest migrantidest. Nad tulevad Türgist üle Egeuse mere.

Enne Lesbosele minekut kohtusin ühe Ateena migrandilaagri juhatajaga. Tolles laagris elas 700 inimest, kes peatusid seal keskmiselt vaid kaks kuni neli päeva, et liikuda siis edasi põhja suunas riigipiiri poole, lootuses pääseda läbi Balkani riikide Saksamaale, Prantsusmaale või Skandinaavia riikidesse. Inimesi oli 14 riigist, lisaks tuntud lähteriikidele nagu Afganistan ja Iraak ka Pakistanist ning isegi Bangladeshist ja Nepalist. See näitab selgelt, et need ei ole sõjapõgenikud, vaid majandusmigrandid, kes näevad praeguses kaoses parema elu võimalust.