Haigusest taastuv Ene Saar plaanib rajada ürdiaia ja võtta poni

Eile oli Ene Saarel sünnipäev. Kui hommikupoolikul kostitas ta üllatusvisiidi teinud kolleege nelja koogiga, mille külas olev Saksamaa pagar talle oli küpsetanud, siis lõuna ajal sõitis juba Mustlasse, et tähistada Mulgimaa arenduskoja kümnendat tegutsemisaastat. Kõige suuremat rõõmu tundis ta koduaias jalutades aga sellest, et päike tuli välja ja varsti saab käed mulda pista. Foto: Elmo Riig

Seda, millises seisus oli Viljandi vallavanem Ene Saar siis, kui teda aasta algul Egiptuses puhkusel olles insult tabas, ei taha tütar Madli meenutadagi. Ema paranemist peab ta lausa imeks.  

Tütar on emale ootamatust haigestumisest alates toeks olnud iga päev. «See on ikka ime, et nii on,» ütles ta ema taastumise kohta. Kodus elav Madli on ema abistamiseks ka oma kooliasju ümber sättinud. «On asjad, mis on olulised, ja on asjad, mida saab hiljem teha,» lausus ta.

Sellest sai pärast haigestumist aru ka Ene Saar ise. Ehkki ta ei teadvustanud Egiptuses haiglavoodis lamades oma seisundi tõsidust ja muretses pigem sellepärast, et ei saa päikest võtta ja peab valgena tagasi tulema, on ta hakanud nüüd elule teise pilguga vaatama.