Ilmatu Kallis iga ilmaga

Merit Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki ilmainfo jookseb mööda internetti Ain Kallisele tuppa kätte, vaatab ta hommikul ärgates esmalt aknast välja, et siis prouale olukorrast aru anda.
Ehkki ilmainfo jookseb mööda internetti Ain Kallisele tuppa kätte, vaatab ta hommikul ärgates esmalt aknast välja, et siis prouale olukorrast aru anda. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui Ain Kallis hommikuti oma Tartus asuvas kodus üles tõuseb, heidab ta esmalt pilgu aknast välja. Et kuidas ilm on. Kas sajab või on õues hoopis kena ja päikesepaisteline. Siis peab ta andma aru oma prouale, kas too peaks tööle minnes vihmavarju kaasa võtma või mitte.

Öeldakse ikka, et see on nagu Murphy seadus: kui kodunt väljudes vihmasirmi kaasa võtad, siis üheksakümne üheksa protsendise tõenäosusega vihma sadama ei hakkagi. Nii võib päev otsa tüütut varju kaasas vedada ja lõpuks selle hoopis kuskile unustada.

Samas on olemas üheksakümne üheksa protsendine tõenäosus, et kui ilma vihmavarjuta uksest välja astud, võib seda juba veerand tunni pärast hädasti tarvis minna. «Eks see üldjuhul nii ole jah,» nõustub Ain Kallis, Eesti tuntuim kliimateadlane.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles